"Minu hinnangul ei tohiks praegusel hetkel kaitsevaldkonnas kärpeid teha. Rahvusvaheline olukord on nii kriitiline ja pingeline. Kärped kaitsevaldkonnas annavad vale sõnumi ja nõrgendavad Eesti kaitsevõimet," ütles Terras ERR-ile.

"Ja kui selleks on hädavajadus, siis mina ei näe neid kärpekohti, kuna viimased aastad alates eelmisest kriisist on kaitsevägi fokusseerinud reaalsete võimete tootmisele ja püüdnud vähendada kõiki mitte riigikaitsega seotud kulutusi miinimumini. Sealt ei ole enam võtta," lisas ta.

Terrase sõnul ei ole küsimus enam rahas, vaid tegevteenistuses olevate inimeste kohtade arvus. "Kui seda vähendada, siis ei ole võimalik uusi võimeid luua, sest kõikide uute võimetega käivad kaasas ka tegevteenistuses ametikohad ja need on kogu aeg olnud kaitseministri poolt piiratud numbriga," lausus Terras.

Terras soovitab valitsusel vaadata, kuidas on viimastel aastatel toimunud kaitseplaneerimine ja näha, et kogu mitteoluline on sealt juba aastate jooksul maha kärbitud.

"Minu soovitus on, et võtta hoopis riigikaitselaenu, et mingid Eesti jaoks väga olulised võimed kiirkorras valmis teha. Mina ei ole veendunud, et meil on aega piisavalt, et neid aastakümneid edasi lükata," sõnas Terras.

Terras rõhutas ka, et kaitseinvesteringute keskus on viimastel aastatel palju betooni pealt kokku hoidnud, et investeerida võimete arendamisse.

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) märkis, et arutamisele tuleb ka ajateenistuse mahu vähendamine. Laanet ei soovinud veel eelmisel teisipäeval täpsustada, kas ühe võimalusena loobutakse plaanist jõuda ajateenijate arvuga praeguselt 3500-lt 4000-ni.

Võimaliku ajateenistuse mahu vähendamise kohta ütles Terras, et see oleks vale tee.

"Mida rohkem selle vanuseklassi noortest meestest läbivad ajateenistuse, seda õiglasem see on teiste suhtes, ehk nende suhtes, kes on juba läbinud. Protsent peab minema kõrgemaks. See on ka üks eesmärk, miks on kasvatatud ajateenijate hulka. Et oleks võimalikult palju ühes vanuseklassis olevaid noori mehi läbinud ajateenistuse," kommenteeris Terras.

"Meil on võimalik kasutada peaaegu igat Eesti noort inimest, olenemata tema teatud tervislikest puuetest," märkis ta.

Terrase sõnul tuleks ajateenistuse tingimused lõdvemaks lasta. "Tervisenõuded on olnud väga kõrged. Nüüd on neid lihtsamaks tehtud. Mingite teatud haigustega ei pea ju Carl-Gustav (granaadiheitja - toim.) seljas mööda metsa jooksma, saab näiteks arvuti taga istuda või sidet pidada. Nende tingimuste muutmine on juba toimunud ja selle baasil oli soov suurendada ajateenistujate hulka ja sellega suurendada ka Eesti kaitsevõimet," rääkis Terras.

Ta rõhutas taas, et uute võimete loomisel on vaja juurde uusi tegevteenistuses olevaid inimesi ja uusi ajateenijaid.

Kaitseväe orkestri koondamist ei soovinud Terras lähemalt kommenteerida nimetades seda põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. "Orkester on üks paljudest kärbetest, aga kärpimine praeguses julgeolekukeskkonnas ei ole mõistlik," ütles Terras.

Kaitseväe juhataja Martin Herem teatas kaks nädalat tagasi pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus. Herem märkis ka, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. Ümberkorraldused on plaanitud toimuma eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel.