Eesti ägab ehitusmaterjalide puuduse all, hinnad tõusevad tundidega
Ehituspoodides on tekkinud põud sellistest elementaarsetest ehitusmaterjalidest nagu kivivill, prussid, vineer, vahtplast, metall. Mõne kauba tarnejärjekorrad on suve lõpuni välja ning hinnad kerkivad defitsiitsel kaubal kohati lausa tundidega.
"Kas keegi Läti Depost kaupa toob? Hädasti oleks kivivilla vaja. Decora ja K-rauta on tühjad ja vähemalt kuu aega on tarneaeg."
Nii kõlab ühe hädalise küsimus ühes ehitus- ja sisustusfoorumis. Samalaadseid postitusi ja nõutust jagub palju. Kõik, kes praegu ehitavad, on viimastel kuudel kokku puutunud kas elementaarsete ehitusmaterjalide puudusega või hindadega, mis muutuvad kohati reaalajas, ja ikka ülespoole. Näiteks kirjeldavad ehitajad olukordi, kus ehitusmaterjali hind nädalaga 40 protsenti kallineb.
Ehituspoed kinnitavad kui ühest suust: tõepoolest, puitu, soojustusmaterjale ja ka metallitooteid pole saada, tarnejärjekorrad ulatuvad kohati üle kolme kuu ning mõne tootja hinnapakkumised kehtivad vaid kolm tundi.
"Väga paljude üldehitusmaterjalide puhul see kindlus, et ma täna tulen kauplusesse ja ma nüüd tahan osta, et ma seda saan, see päriselus enam niimoodi ei ole," tõdeb ehituspoodide keti Decora tegevjuht Eike Tubli-Müür. "Kui näiteks isolatsioonimaterjalide puhul oli tavaline tarneaeg n-ö normaalses kontekstis kuskil nädal kuni kaks, siis täna me oleme sunnitud tegema ettetellimused kaubale, mis saabuvad meile lubaduste kohaselt juulikuus. Ilmselgelt ei rahulda see täna mitte kellegi vajadusi."
"Hetkel saab öelda, et tarneraskusi on enamikus puit- ja üldehitusmaterjalide kaubagruppides. Väljendub see eelkõige tootjate ning tarnijate tarneaegade pikenemises ja kohati ka teadmata tarneaegades," ütleb ehitusmaterjalide müügiga tegeleva Puumarketi tegevjuht Toomas Tauk.
"Kivivillaga, kus on tulepüsivusklass, võib olla, jah, ooteaeg kuni septembrini. Täna on augusti kogused juba müüdud, mis on meile eraldatud," kinnitab ehituspoodide keti Ehituse ABC müügi- ja turundusdirektor Margo Pruunlep ERR-ile.
Enneolematu hinnaralli
Ehituspoodidele hakkas defitsiidi tekkimine endast tunda andma umbes aastavahetusest. See omakorda asus kergitama hindu.
"Kui kõik eelmisel kevadel korraks oma objektid külmutasid ja ühe hooga jälle alustasid ning tellimuse mahud samaaaegselt jälle tõusid, oligi olukord käes," tõdeb Pruunlep.
Ehituse ABC sisseostuhinnad on aastases võrdluses kerkinud ehituspuidu ja OSB-plaatide puhul 80 protsenti, soojusisolatsioonimaterjalidel (kivivill, EPS jm) 30-40 protsenti, metallitoodetel umbes 30 protsenti.
"Kui tavapäraselt on hinnatõusud iga-aastaselt sellised kaks-kolm protsenti, siis käesoleva aasta alguses tulid teated sellisest 10-20-protsendilistest hinnatõusudest. Kui tavapärases olukorras on need hinnatõusud üks kord aastas, aasta alguses ära ja sellega see piirdub, siis täna oleme olukorras, kus tegelikult hinnad kuust kuusse tõusevad, tarneprobleemid üha rohkem süvenevad, ja me oleme nendest hinnatõusudest, mis me nägime aasta algusest, jõudnud kohati juba 50 protsendile," kirjeldab Decora tegevjuht Eike Tubli-Müür.
Ta kirjeldab hindu, mis tõusevad tundidega.
"Metalli hind tegelikult on täna üldse selline, et me ei saa teha isegi hinnapakkumisi, sest metalli hinnapakkumine kehtib täna 24 tundi. Kui me teame täna isolatsioonimaterjali tellimuse hinda juulikuusse, siis me ei saa täna kindlad olla, et see hind juulikuus ka täpselt selline on, nagu meile on lubatud," ütleb Tubli-Müür.
Puumarketis on hinnatõusud olnud sõltuvalt kaubagrupist 10-50 protsenti.
"On olemas ka erandeid, kus hinnad on viimastel kuudel ja igakuiselt tõusnud 20-30 protsenti," lisab Toomas Tauk.
"Müügihinna paneb turg lõpuks paika," tõdeb Margo Pruunlep.
Ehitusmaterjalide defitsiidi taga on ühelt poolt välismaal toodetava toormaterjali kriis, mis on põhjustanud tarneraskused, teisalt aga ka globaalselt kasvanud nõudlus pärast mullust kriisi. Toormaterjali tootmine pidurdus aga mulluses koroonakriisis, kui nõudlus järsult ära kukkus. Nüüd aga ei jõua vajadusi enam ära teenindada ning Eesti on tootjate silmis väike tegija.
"Majandus on taastunud ja sellega seoses nõudlus Eestis ja kogu maailmas ehitusmaterjalile on kasvanud. Erinevatel turgudel ollakse nõus ka materjali eest erinevat hinda maksma ning eks tootjad tee ka selles osas valikuid, kellele on tulusam müüa. Seega siit tuleneb paljuski ka materjalide hinnatõus. On olemas ka tootegruppe, kus tõesti saab rääkida ka toormaterjali puudusest," ütleb Puumarketi tegevjuht Toomas Tauk.
"Meil on info, et tegemist on kriisi järelmitega ja järsult suurenenud nõudluse kasvuga," leiab Margo Pruunlep Ehituse ABC-st.
Tubli-Müür ütleb, et lisaks hinnatõusule ja defitsiidile annab oma panuse segadusse ka logistika - auto võib ju olla, aga ootamatult võib selguda, et autojuht, kes pidi kauba ära tooma, on saanud positiivse koroonaproovi või on lausa otsapidi haiglas juba.
"See on viimase kolme-nelja kuu tavapärane olukord," tõdeb Decora tegevjuht, lisades, et üldehitusmaterjalidelt on kriis liikumas sisematerjalide poole.
"Tänaseks on juba elektrikaablid defitsiidis, on teatud hulk põrandakattematerjale, nii et täna on olukord selline, kus see järjest liigub edasi," ütleb Tubli-Müür.
Kesk-Euroopast midagi üle ei jää
Poolas kivivilla tootva Paroci direktor Kalev Kõnn ütleb, et eelmisel kevadel tekkinud globaalses koroonakriisis kadus nõudlus ehitusmaterjalide järele ära, mistõttu langetati ka tootmismahte, sest kaup jäi laoplatsidele seisma. Siis aga hakkas nõudlus korraga kõikjal kasvama. Nii ongi Eestis kivivilla tarneajad enam kui kahe kuu pikkuseks veninud.
"Praegu küll rahunemise märke pole. Kesk-Euroopas Saksamaal ja Poolas on nõudlused kasvanud. Kuna Eestis ei toodeta ühtki soojusmaterjali peale polüstüreeni, siis sõltub kõik impordist, aga Leedu, Poola, Soome tehased ei jõua kuidagi piisavalt toota - nii palju, kui tunnis kivi ahju pannakse, mis ära sulab ja villaks muudetakse, see tuleb, ega rohkem ega vähem ei tule," ütleb Kõnn.
"Kogu Baltikumi ehitusmaterjalide turg sõltub Poola nõudlusest. Kui seal on kõrge nõudlus, siis siia ei jätku. Kui seal on palju ehitusmaterjalide tehaseid, siis milleks seda vedada tuhandete kilomeetrite taha, kui saab ka kohapeal müüa. Oleme vaeslapse osas," tõdeb Kõnn.
Soomes pole kivivilla nõudlus veel üles jõudnud minna. Kui sealgi nõudlus kasvab, läheb Eestis tarnetega veelgi keerulisemaks.
Tootja müüb kivivilla tehasest välja varasemast umbes viis protsenti kallimalt.
"Omanikud mõtlevad väga lihtsalt: kui nõudlus on suur, tuleb natukene hinda tõsta, hinnaga reguleerida seda nõudlust," ütleb Kõnn.
Ehituskaupade müüjad panevad sellele veel oma marginaali otsa ja nii lõpptarbija hinnatõusu käes ägabki. Kuid materjalipuudus on kasvanud hindadest suuremgi probleem, sest ära ostetakse niikuinii kõik.
Sügiseni leevendust ei tule
Millal hinnad alaneda või tarneraskused leeveneda võiksid, ei oska keegi kindla peale öelda.
"Mulle tundub, et enne sügist me ei näe siin midagi muutumas," ütleb Eike Tubli-Müür Decorast.
"Kindlasti sellel hooajal hindade leevenemist näha ei ole, sest tellimuste arv on nii suur ja kes täna jäävad mingil põhjusel teenindamata, tõenäoliselt lihtsalt ootavad järjekorras. Selle aasta lõpuni on tarneraskused üsna tõenäolised," hindab Margo Pruunlep Ehituse ABC-st.
"Seda on tegelikult raske ette ennustada, kuid arvan, et lähima poole aasta jooksul tootmismahud tootjatel taastuvad ning seeläbi suudetakse ka hinnatõusule pidurit tõmmata. Samas arvan, et see ei tähenda hindade kukkumist," lisab Toomas Tauk Puumarketist.
Kõige suuremateks kannatajateks peab Pruunlep üldehitajaid, kel on lepingud kuklas, hinnad välja lubatud ning tarneajad olulised.
"Koduehitajad tõenäoliselt elavad selle üle, ajatavad oma projekte, aga kui on alltöövõtjaga, on leping, aga materjale ei ole, siis see on keeruline," põhjendab Pruunlep.
Toimetaja: Merilin Pärli