Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, reformierakondlane Yoko Alender loodab, et juba maikuu jooksul saadab komisjon suurde saali loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu.

See on järjekorras juba kolmas eelnõu, millega soovitakse keelata karusloomakasvatus. Neist esimese lükkas riigikogu tagasi 2017. aastal, teise 2019. aastal. Kummalgi korral ei jõudnud eelnõu esimesest lugemisest kaugemale.

Selles mõttes on kolmas katse juba edukam. Esimene lugemine läbiti ilma hääletuseta läinud sügisel ja nüüd valmistutakse juba teiseks. Kusjuures 6. aprillil toimunud keskkonnakomisjoni istungil tegi olulise avalduse keskkonnaministeeriumi esindaja Merike Linnamägi.

Koroonaviirus levib mingifarmides

Kui seni on kõik ministeeriumid seisnud karusloomakasvatajate poolel, siis nüüd teatas Linnamägi, et keskkonnaministeerium on oma seisukohta muutnud ja toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Uut lähenemist põhjendas ta koroonaviiruse levimisega karusloomafarmides.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et on paari kuu jooksul kohtunud nii karusloomakasvatajatega kui ka nendega, kes soovivad kasvanduste sulgemist.

"Ma arvan, et aeg on küps, et see seadus saaks vastu võetud niimoodi, et tõepoolest, karusloomafarmide pidamine Eestis saaks lähiajal keelustatud," sõnas Mölder.

Ka Mölder tõi ühe põhjusena esile koroonaviiruse leviku Euroopa mingifarmides. Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli juhataja Urmas Saarma märkis keskkonnakomisjonile saadetud ülevaates, et viirus suudab levida nii inimestelt minkidele kui ka minkidelt inimestele.

Oma esimese argumendina nimetas Tõnis Mölder aga eetikat.

"Eetilisuse piirist lähtudes oleme me jõudnud ikkagi täna sinnamaani, kus enamus Euroopa Liidu liikmesriike on oma territooriumil kas siis keelustamas või juba keelustanud kogu karusloomafarmide temaatikat," märkis Mölder. "Ma arvan, et Eesti võiks samamoodi liikuda nende Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kes vastavalt käituvad."

Sektor on varjusurmas

Eelnõu üks algatajaid Yoko Alender viitas samuti eetikale ja märkis, et üha kasvav osa Eesti inimestest ei toeta karusloomakasvatust.

Rahva arvamuse väljaselgitamiseks on tellitud erinevaid uuringuid, neist kaks läinud aastal Kantar Emorilt.

Kõigepealt tellisid uuringu karusloomakasvatajad: "Karusloomakasvatus on traditsiooniline loomakasvatusharu, millega jätkuvalt tegeletakse meie naaberriikides Soomes ja Lätis ning paljudes teistes riikides. Kas teie arvates peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu?"

Seepeale vastas 58 protsenti inimesi karusloomakasvatust võiks pigem või kindlasti lubada. Karusloomakasvatuse vastaseid oli vastanute seas 32 protsenti.

Kaks nädalat hiljem tellis küsitluse MTÜ Loomus: "Kas te pooldate rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil?" Seepeale vastas 75 protsenti inimestest, et nemad niisugust tegevust ei toeta.

"Tänu sellele, et inimesed ei pea seda õigeks, on ka see turg väga palju kahanenud," usub Yoko Alender. "Meil on tänaseks circa kümmekond inimest ainult hõivatud selles sektoris, kellest osa on ka pensionieas. Ja ka loomade hulk on väga palju kahanenud."

Minginahkade hinnad tõusevad

Eesti karusloomakasvatuses on aastaid liidrirolli hoidnud Soome ettevõtjatele kuuluv AS Balti Karusnahk, mille Karjakülas asuva farmi ümber saab teha kolmekilomeetrise matka.

Ettevõtte juhatuse liige Marge Tiidus ütles, et praegu ei kasva farmis ühtegi looma. Ta selgitab, et Balti Karusnahk müüb kõik oma nahad oksjonil ning läinud aastal inimesed oksjonitele ei pääsenud.

"Sa tahad näha seda kvaliteeti, et kas karv on kinni, kas ta on tugev ja sile. Internetis sa kahjuks seda teha ei saa," selgitas Tiidus, miks internetioksjonid ettevõttele vähe leevendust pakkusid.

Siiski, läinud aasta lõpp ja selle aasta algus lubab Tiiduse sõnul optimistlik olla. Muist eelmisel aastal kogutud nahkadest on ettevõttel alles ning hinnad juba kerkivad. Kusjuures nüüd tuleb tootjatele appi seni ettevõtlust seganud koroona.

"Tänu sellele, et maailmas ka naaritsad ja mingid said selle koroona ning neid nii palju hävitati, on juba praegu selge, et minginahkade hind tõuseb väga tublisti," rääkis Tiidus.

Raha on ettevõttel hädasti vaja, sest muuhulgas tuleb riigile tasuda 40 000 euro suurune maksuvõlg. Marge Tiidus kurtis, et viimastel aastatel on ettevõte kulutanud palju energiat ka külaliste vastuvõtmisele.

"Igal aastal paar kuud me tegelemegi sellega, et võtame vastu loomakaitsjaid, riigikogu liikmeid ja ajakirjandust. Aga meil ei ole eraldi inimest selle töö peale. Ja meil ikkagi ei ole mingit selgust," ütles Tiidus.

Just selgust, mis karusloomakasvatusest saab, ootab Marge Tiidus kõige rohkem. Pidevalt õhus rippuv küsimus, kas keelustada või mitte, pärsib ka ettevõtte arengut.

"Iga asi peab edasi arenema. Ka karusloomakasvatuses sa pead tegema investeeringuid. Aga kui sa ei tea, mis paari-kolme aasta pärast juhtub, siis sa lükkad need edasi, edasi, edasi."

Komisjon kaalub viieaastast üleminekuaega

Balti Karusnaha viimased suured investeeringud jäävad 2014. ja 2015. aastasse. Toona muutis riik karusloomakasvatajatele mõeldud nõudeid oluliselt karmimaks. Ettevõte vahetas seepeale välja kümneid tuhandeid puure ja ehitas teist samapalju loomasõbralikumaks ümber. Kokku kulus sellele sadu tuhandeid eurosid.

"Need investeeringud tulevad tagasi 15-20 aastaga. Kui riik niimoodi midagi keelustab ja enne seda ta on pannud väga karmid nõudmised, siis ta peaks selle vahe vähemalt kompenseerima," ütles Tiidus.

Maaeluminister Urmas Kruuse märkis sarnaselt erakonnakaaslasele Yoko Alendrile, et karusloomakasvatuse madalseisu taga võib olla muutus inimeste ostukäitumises, ehk karusloomakasukat ei peeta võib-olla enam eetiliseks.

"Meie oleme valmis kaasa töötama selle nimel, et välja töötada meetmed ettevõtjatele, kes sellest tööstusest peavad väljuma, kui parlament peaks nii otsustama," rääkis Kruuse.

Urmas Kruuse rääkis, et maaeluministeeriumil on kogemus 2015.-2016. aasta seakatku kriisist. Toona töötati välja meetmete pakett ettevõtjatele, kes soovisid seakasvatamise mõne muu põllumajandusharu vastu vahetada.

"Enne, kui me saame täpsemalt otsustada, on meil vaja teada, millisesse valdkonda ja kas tahetakse üle minna ja kas on vaja töötajaid koolitada" selgitas Kruuse, kelle sõnul on ministeerium ettevõtjatega juba ühendust võtnud ja uurinud, kuidas neid vajadusel aidata. 

"Seda, et inimesed peavad elu jooksul aeg-ajalt töökohta vahetada, seda tuleb ikka ette. Aga kindlasti on need mured erinevad nii ettevõtjatel kui ka töötajatel," märkis Kruuse.

Üleminekuaeg viis aastat

Yoko Alender ütles, et päris kõiki karusloomafarmidesse tehtud investeeringuid riik ilmselt kinni ei peaks maksma. Samas viitab ka tema maaeluministeeriumi ringkirjale, millest võiks selguda ettevõtjate endi soovid. Ühtlasi peab ta oluliseks mõistlikku üleminekuaega.

"Me arutame komisjonis üleminekuaega umbes viis aastat. Ehk 2026. aastast lõpetaksid ka kehtivad tegevusload kehtivuse," ütles Alender.

Ka keskkonnaminister Tõnis Mölder peab mõistlikuks üleminekuperioodiks viit aastat, mille jooksul uusi tegevuslubasid enam välja ei antaks.

Läinud aasta sügisel, kui Urmas Kruuse veel minister ei olnud, rääkis ta maaelukomisjonis, et ettevõtjate investeeringutesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt ning et praegu madalseisus olev turg võib veel tõusta. Samal koosolekul tuletas ta meelde, et peaasjalikult soovitakse karusloomapidamist keelata just eetilistel põhjustel.

"Kuna ühiskonnas on toimunud eetiliste väärtuste muutus, siis riik ei peaks kehtestama üleminekuaega, vaid hüvitama võimalikud kahjud ettevõtjale," ütles Kruuse toona.

Kruuse selgitas, et see on tema isiklik arvamus. Maaeluministeeriumi ametlik seisukoht pole aastate jooksul muutunud.

"Maaeluministeerium on olnud siiani seisukohal, et kui loomapidamine on korrektne ja täidetakse kõiki nõudeid, siis me ei ole otseselt olnud selle pidamise vastu," sõnas Kruuse.

Mölder ja Alender usuvad erakonnakaaslaste toetusesse

Kõik arutelud üleminekuaegadest ja kompensatsioonidest on praegu veel hüpoteetilised. Nagu öeldud, karusloomakasvatuste keelustamise üle on riigikogus hääletatud kaks korda. 2017. aasta maikuus toetas 49 rahvasaadikut eelnõu tagasilükkamist, edasi soovis asja arutada 24 saadikut. 2019. jaanuaris hääletas eelnõu tagasilükkamise poolt 28 riigikogu liiget ning vastu oli 25 saadikut.

EKRE on läbivalt toetanud karusloomakasvatusega jätkamist ning sotsiaaldemokraadid pigem selle keelamist, kuid üldiselt pole seisukohad fraktsioonide piire järginud.

Näiteks reformierakondlaste hääled jagunesid 2017. aastal laias laastus pooleks, 2019. aastal toetas eelnõu tagasilükkamist kolm reformierakondlast, kümme reformierakondlas soovis eelnõu edasi menetleda. Samas, kõige rohkem oli toona neid, kes jätsid ühel või teisel põhjusel hääletamata.

Yoko Alender usub, et kolmandal katsel võib eelnõu saada ka rohkemate reformierakondlaste toetuse. "Nii palju, kui ma olen kolleegidega nõu pidanud ja nende arvamusi küsinud, siis mulle tundub küll, et täna on kaalukauss selline, et suur enamus reformierakondlasi toetab karusloomafarmide sellisel kujul keelustamist," ütles Alender.

Keskerakondlastele on karusloomakasvatajad ajalooliselt pisut rohkem loota võinud. 2017. aastal toetas keelustamise-eelnõu tagasilükkamist 17 keskerakondlast, viis fraktsiooni liiget soovisid eelnõu edasi menetleda ja viis ei hääletanud.

2019. aastal hääletas eelnõu tagasilükkamise poolt 11 keskerakondlast, neli olid sellele vastu ja kümme jätsid hääletamata. Siiski on ka keskerakondlasest keskkonnaminister Tõnis Mölder optimistlik.

"Selle nimel, et see eelnõu saaks seadusena vastu võetud, olen mina nii enda koduerakonnas kui tervikuna parlamendis tööd teinud," rääkis Mölder ja lisas, et tõenäoliselt jätavad fraktsioonid hääletamise vabaks.

"Aga täna ma julgen öelda küll, et päris suur hulk keskerakonna enamusest vähemalt fraktsioonis toetab selle eelnõu sellisel kujul menetlemist ja lõpetamist, et oleks tagatud mõistlik üleminekuperiood ja ka toetus ettevõtetele ja neis töötavatele inimestele ümberõppeks," Ütles Mölder. "Nende tingimuste täitmisel näitab tänane matemaatika küll pigem positiivset tendentsi."

Ernits: järgmisena nõuavad loomakaitsjad millegi muu keelamist

Keskkonnakomisjoni kuuluv EKRE saadik Peeter Ernits ei mõista, miks peaks vaba riik piirama ettevõtlusvabadust. Ka tema tuletas meelde, et Eesti karusloomakasvatusel läheb halvasti, kuid lisas, et see ei ole põhjus majandusharu sulgemiseks.

Ernits usub, et kui karusloomade kasvatamine Eestis keelatakse, kolib tootmine ümber teistesse riikidesse. Et selgitada, kuidas see loomade olukorda hoopis halvemaks muudab, tõi Ernits paralleeli vanglatega.

"Millises vanglas oleks parem elada, kas Euroopa Liidu mõnes vanglas või kusagil Nigeerias või Bangladeshis, kus on hoopis teised standardid?" küsis Ernits.

Ta lisas, et koroonaviiruse levikut kasutatakse karusloomafarmide sulgemiseks pahatahtlikult ära. Ta möönis, et viirus võib minkide ja inimeste vahel levida kuid lisas, et niisuguseid loomaliike, mis koroonaviirust edasi kannavad, on teisigi.

"Tuletan meelde, kassid kuuluvad samasse kategooriasse, aga ma ei ole kuulnud, et keegi tahaks hakata kasse hävitama," ütles Ernits ning tõstis esile tšintšiljad, kes tema sõnul koroonaviirust ei levita.

"Tegemist on loomadega, keda võiks pidada maapiirkondades ja mitte ainult. Neid saab pidada väga väiksel alal. See annab korralikku lisatasu ja isegi täisteenistust," märkis Ernits.

Pealegi usub Peeter Ernits, et loomakaitseorganisatsioonidele ei tohiks järele anda, sest muidu tulevad nad juba uute soovidega. "See on ainult üks võit neil. Järgmisena tulevad järgmised loomakasvatusharud, mida võetakse ette, vaadates nende käekirja. Sellega ei saa nõus olla!" ütles Erinits.