Kohtupidamine toimus kinniste uste taga, mistõttu istungitel toimuva kohta avalikkusele teavet ei antud.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid, leidis, et Kuusiku süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendatud. Marti Kuusik ennast ise süüdi ei tunnistanud. Ka väidetav kannatanu, tema eksabikaasa Karin Kuusik ei ole mehe vastu süüdistust esitanud.

Samuti ei ole ükski kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest näinud pealt seda, kuidas Marti Kuusik kannatanule kehavigastusi tekitas.

Kuula kohtunik Heli Väinaste selgitusi

Kohus mõistis Eesti riigilt Karin Kuusikule välja 26 970 eurot õigusabikulude ja muude kriminaalmenetlusega tekkinud kulude hüvitamiseks.

33 885 eurot mõistis kohus Eesti riigilt välja EKRE kasuks Marti Kuusiku õigusabikulude katteks.

Süüdistuse kohaselt lõi Marti Kuusik 28. detsembril 2017. aastal omavahelise tüli käigus jalaga kannatanule vastu kätt, tekitades talle vähemalt neli nädalat kestva kehavigastuse.

Kuusiku kaitsjad Küllike Namm ja Kristiina Lee taotlesid Kuusiku õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses.

Prokurör kaebab edasi

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo ütles ERR-ile pärast kohtuotsuse kuulutamist, et tema arusaama järgi on reedel langetatud kohtuotsuse põhiline argument asjaolu, et kannatanu ei ole mitte kunagi Marti Kuusikule midagi süüks pannud.

"Mina prokurörina näen, et juhul, kui selline seisukoht lõpuks jõustub ja sellisel kujul nagu ta täna tuli, väga suurt ohtu järgmistele lähisuhtevägivalla juhtumitele, kuna lähisuhtevägivalla asjades täiesti arusaadavalt ja teadaolevalt on ülimalt lihtne kannatanud vaikima sundida. Ja enamuses lähisuhtevägivalla juhtumites vägivallatsejad seda ka teevad. Ja kui me lähemegi edasi selle praktikaga, et kannatanu õnnestub vaikima sundida, siis ei ole ka tegu, siis ei ole ka kuritegu, siis ei ole vastutust. Seda ohtu ma nüüd näen."

Merilo lubab võidelda selle eest, et ei jääks mulje, nagu olnuks süüdistajatel üksnes kaudsed tõendid.

"Ma näen ohtu ka selles, et kui selline õigusemõistmine peaks jõusse jääma, siis siin võib tekkida kiusatus nii politseile kui ka prokuratuurile nendes asjades väga lihtsalt lõpetamismäärus teha. Ja mida me sellest järeldame: kannatanud jäävad jälle kaitseta," tõdes Merilo.

Marti Kuusik ise avaldas pärast kohtuotsust heameelt, et Eestis ei mõista õigust ajakirjandus. "Juba pärast esimest istungit oli mul tunne, et "kas see oligi see, millega te siia kohtusse tulite?". Mina nende asemel seda poleks teinud, aga ju nad pidasid seda vajalikuks. Kahtlemata maailm läks täna mõnevõrra heledamaks. Isegi väga palju. Õnneks ei mõista Eestis kohut ajakirjandus, õnneks on olemas Eestis kohtunikud kohtumõistmiseks, mitte ajakirjandus," ütles Kuusik.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Selle peale saab esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule.

EKRE esimees Martin Helme avaldas kohtuotsuse järel sotsiaalmeedias arvamust, et loodetavasti ei vaidlusta prokurör siiski kohtuotsust. Samuti kirjutas Helme, et president Kersti Kaljulaid peaks nüüd vabandama Kuusiku ees, mida president ka tegi.

Marti Kuusiku kohtuasja eellugu

Marti Kuusik oli 29. aprillist 2019 kuni 30. aprillini väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.

29. aprillil, mil Kuusik pidi andma ametivande, ilmus Eesti Ekspressis artikkel, milles toimetusele teadaolevatele allikatele tuginedes väideti, et Kuusik on olnud aastaid oma eksabikaasa suhtes füüsiliselt ja psüühiliselt vägivaldne. Kuusik ise ütles, et süüdistused on alusetud valed.

Samal päeval alustasid politsei ja prokuratuur Ekspressi väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

30. aprilli hommikul ütles peaminister Ratas intervjuus ERR-ile, et tervitab kriminaalasja algatamist, sest "selgust on ruttu vaja". Ta tunnistas, et "nagu politseil ega teistel riigiasutustel ei ole ka temal mingeid andmeid Kuusiku väidetavast vägivallatarvitamisest oma abikaasa kallal, mistõttu ei olnud tal alust ministrit tagasi lükata".

30. aprillil teatas Kuusik, et astub valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministrikohalt tagasi. Ta on Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi lühimat aega (30 tundi) ametis olnud minister.

Kuusiku asemel sai väliskaubandus- ja IT-ministriks Kert Kingo (samuti EKRE).