Toomas Peterson: kas riik kaaperdas lennuki?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Toomas Peterson Autor/allikas: Erakogu

23. mail Valgevene õhuruumis toimunud tsiviillennunduse fataalne intsident (FR4978 Ateena-(Minsk)-Vilnius) on juba lähiminevik. Samal ajal võivad taolisel pretsedendil olla kaugemale ulatuvad tagajärjed, kirjutab Toomas Peterson.

Esialgse teabe kohaselt toimis lennuki meeskond reeglite kohaselt, kapten peab alluma lennujuhi seaduslikele korraldustele ja terrori või pommiohu korral maandama lennuki ohutult lähimas lennujaamas.

Juhul kui Valgevene lennujuht hoiatuse andis, tegutses kapten igati korrektselt, enne Leedu õhuruumi sattumist sai määravaks just Minskis maandumine ilmselt tänu Valgevene hävitaja saabumisele ja näilikule protežeerimisele.

Kui kaptenile teatakse, et on olemas pommioht ning ca 100 meetri kaugusel lendab kõrval hävitaja, on temapoolne loomulik tegutsemine maandada lennuk vastavalt lennujuhi soovitusele Minskis. Detailsemat infot saab pärast põhjaliku uurimise läbiviimist. Samas võib tegemist olla sisuliselt lennuki kaaperdamisega.

Nüüdseks on mitmed institutsioonid teinud jõulisi avaldusi. Euroopa Ülemkogu soovitab hoiduda Valgevene ülelendudest, Valgevene lennukompaniil Belavial keelatakse lennata Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi jt riikide sihtpunktidesse, ilmselt järgneb teisigi sanktsioone.

Tsiviillennunduse regulaatoreid ühendav Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) viitas oma neljapäevasel nõupidamisel Chicago Konventsiooni artiklile 55 ning alustas antud intsidendi uurimisega.

Lennufirmasid ühendav Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus ( IATA) nõuab uurimist ja ütleb, et antud juhtum võib olla rahvusvahelisele õigusele vasturääkiv. Paljud riigid (sh USA, ÜK, Saksa, Eesti jt) nõudsid ühisavalduses ICAO-lt uurimisega alustamist.

Tsiviillennunduse seisukohast on tegemist küllaltki ootamatu ja ainulaadse juhtumiga. Täielik vastutus ja võimalik kuritegelik tegutsemine lasub Valgevene lennundusvõimul, olenemata sellest, millised militaar-, luure või tsiviilvõimud neid selleks teoks sundisid.

Valgevene esindajate viited Palestiina organisatsiooni Hamas väidetava pommiohu kohta ning segased jutud hävitaja rolli kohta on ilmselt lihtsalt kattevari opositsioonitegelase arreteerimiseks. Suurde ohtu seati nii reisijad kui ka meeskonnaliikmed ning loodi ohtlik pretsedent edaspidiseks. Siiski ei ole meile teada kõik detailid, loodame antud juhtumi kiirele ja läbipaistvale uurimisele ICAO poolt.

2001. aasta septembris loodi maailma lennundusjulgestuse asjatundjatele ootamatu pretsedent New Yorgi kaksiktornide ja Pentagoni rammimine lenduritest terroristide poolt (tegelesime siis eelkõige meeskonnaruumi kaitsmisega, arvamata, et lendurid ise võivad olla terroristid), nüüd siis oleme silmitsi sellise intsidendiga, et riigivõimud ise kaaperdavad lennuki.

Ilmselt tuleb lennuohutuse ja -julgestuse reeglistikke täiustada, et püüda taolisi juhtumeid tulevikus ära hoida.

Siiski lõpetan positiivsete nootidega, nimelt prognoosib Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA), et kogu maailma reisijate arv käesoleval aastal moodustab koroonapandeemiale eelnenud 2019. aastast 52 protsenti, kuid tähelepanuväärsem on see, et 2022 aastal on see 88 protsenti ja tsiviillennunduse reisijate osa taastub 2023. aasta lõpuks. Antud prognoos on tunduvalt optimistlikum, kui varem prognoositi.

Lennunduse mahud on tugevas korrelatsioonis majanduskasvuga, sellest võib järeldada, et kogu maailm on üle saamas tervishoiukriisist ning majandus on taastumas vähemalt pandeemiale eelnenud tasemele. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: