Taanis ja Soomes leviv ohtlik kalataud võib Eestisse jõuda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kalakasvandus. Autor/allikas: ERR

Põllumajandus- ja toiduameti teatel võib Eestisse jõuda Taanis ja Soomes leviv ohtlik kalataud.

Põhjamaades on tuvastatud kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN), mida pole võimalik ravida. Põllumajandus- ja toiduamet soovitab, et kalakasvatajad veenduksid selles, et ostetav kalamari ja eluskalade lähtefarm oleksid taudivabad.

IHN on viirushaigus, mis esineb vikerforellil ja teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata, kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma. Seejärel võib kasvatusse taas kalad tuua.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb kalakasvatajatel olla eriti tähelepanelik, et haigus ei jõuaks Eestisse ja siin ei leviks.

"Kalataudide leviku riski vähendamiseks tuleb järgida ja rakendada kalakasvatustes üldisi bioturvalisuse meetmeid. Oluline on jälgida transpordivahendite ja personali liikumist kasvatuse territooriumil, piirata kõrvaliste isikute pääsemist territooriumile ja tootmishoonetesse, rakendada üldisi puhastamise, pesu ja desoprotseduure töötajate, töövahendite ja transpordivahendite suhtes," kirjeldas kalda.

Amet teostab järelevalvet kalakasvandustes ja vajadusel võtab proove kalataudide tuvastamiseks.

Taanis diagnoositi IHN kahel korral. Esimene IHN-i juhtum (18.05.2021) oli kalakasvanduses Stouby linna lähistel, kus oli 1 105 000 vikerforelli. Teine juhtum (25.05.2021) oli Bylderup Bov linna lähistel, kus peeti 880 000 vikerforelli. Mõlemale nakatunud ettevõttele on rakendatud riigisisesed kalade liikumise piirangud, meetmed piiriületamisel, jälgitavus, karantiin ja piirangutsoonid. Seoses teise IHN juhtumiga on Taanis kaheksa kontaktset kasvandust, kus kehtestati liikumispiirangud.

Soomes diagnoositi IHN (27.05.2021) Ahvenamaal asuvas kalakasvanduses. Nakkus pärines Taani kalakasvandusest. Nakatunud kasvanduses rakendatakse liikumispiiranguid ja moodustati piirangutsoon, kus kalade liikumine on piiratud. Nakatunud ettevõtte rajatistest pole eluskalu mujale viidud.

Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Praegu kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: