Prantsusmaal on Barkhane operatsiooni raames Saheli regioonis umbes 5100 sõdurit. Koos prantslastega on Malis ka Eesti kaitseväe üksused.

Missiooni peakorter asub Tšaadis ning missioon hõlmab veel Tšaadi, Malit, Mauritaaniat ja Nigerit. Barkhane sai alguse 2013. aastal, kui Prantsuse väed sekkusid islamiäärmuslaste pealetungi vastu Malis. 

Teisipäeval mõistsid Prantsusmaa ja Euroopa Liit hukka teise riigipöörde Malis pärast seda, kui ajutine president Bah Ndaw ja peaminister Moctar Ouane peeti sõjaväe poolt kinni ning nende volitused tühistati. 

Macroni sõnul ütles ta Ndawile, et Prantsusmaa viib oma väed Malist välja, kui riik astub samme radikaalse islami suunas. "Radikaalne islamism Malis meie sõjaväelastega seal? Ei iial," ütles ta nädalalehele Le Journal du Dimanche.

"Praegu on Malis selline kiusatus. Kuid kui see läheb selles suunas, siis ma taandun," ütles Macron kommentaarides visiidi ajal Rwandas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Macron lisas, et on saatnud Lääne-Aafrika liidritele sõnumi, milles ütles, et nad ei tohiks toetada riiki, kus "ei ole demokraatlikku legitiimsust ega üleminekut".

Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) kutsus Mali huntajuhi Assimi Goïta Ghana pealinna Accrasse konsultatsioonidele enne pühapäeval algavat erakorralist tippkohtumist, mille peateemaks on Mali. 

Mali ajutine president ja peaminister peeti kinni esmaspäeval ja vabastati neljapäeval. Mali sõjaväe teatel astusid nad tagasi. 

Mali põhiseaduskohus nimetas Goïta reedel riigi üleminekuperioodi presidendiks.