Enne teise samba pensionireformi tuli kogutud pensioniraha kättesaamiseks sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kes siis osadena fondidesse kogunenud vahendid välja maksis. Keskmiselt oli see summa 60-75 eurot kuus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pensionireformi järel ei pea pensionilepingut sõlmima ja ka seniseid lepinguid saab üles öelda. Pensionilepingut pakkusid seni kindlustusseltsid Compensa, ERGO ja SEB. Neist kaks viimast teatasid esmaspäeval rahandusministeeriumile, et nad ei soovi enam kindlustuslepinguga pensione maksta.

"SEB-s puudutab see otsus 1600 klienti, nendest umbes pooled on juba esitanud avalduse pensionilepingu ülesütlemiseks ning meie otsus puudutab otseselt 800 klienti. /.../ Lõpetame selle äri sellepärast, et me ei näe erilist arenguvõimalust siin. /.../ Viimasel ajal on ka uute lepingute sõlmimine praktiliselt null ehk pärast pensionireformi me ei ole uusi lepinguid sõlminud," selgitas SEB pensionireformi arendusjuht Peeter Schamardin.

ERGO-s puudutab teenuse lõpetamine 540 klienti.

Kõigi pakkujate peale kokku on väljamakseteks sõlmitud üle 8100 pensionilepingu. Suurem osa neist on Compensas, kes ainsa kindlustusseltsina Eestis jätkab pensioni väljamaksmist.

"Meil on täna umbes suurusjärgus 5400 klienti raamatupidamisliku varademahuga umbes 61 miljonit eurot. Võib-olla see ütleb vähem. See ütleb aga rohkem, me maksame igas kuus välja kuskil 330 000 kuni 340 000 eurot pensioni, ainult teise samba pensione," rääkis Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Rahandusministeeriumi andmetel on juba ligi 40 protsenti pensionilepingutest üles öeldud, neile maksab septembris teise samba raha välja kindlustusselts. Ligi 1500 pensionilepingut, millest SEB ja EGRO kliendid ei loobu, annavad kindlustuseltsid üle riigile. Alates järgmise aasta veebruarist hakkab neile teise samba pensioni väljamakseid tegema sotsiaalkindlustusamet.

"Kuluna hetkeseisuga saab öelda, et see on umbes 0,9 miljonit eurot aastas, mis tuleks pensionitena välja maksta lisaks riiklikele pensionite, mida riik praegu niikuinii maksab. Ja tulu poole pealt järgmise aasta alguses laekub riigieelarvesse praeguse hinnangu kohaselt umbes 13,6 miljonit eurot," rääkis rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Tähtajatu pensionilepingu kõrval on tulevasel pensionäril võimalik valida ka fondipension tähtajalise lepinguga, mida maksavad fondid ise.