Harju maakohus tahab osa enda tsiviilasju teistesse kohtutesse üle viia

Foto: Siim Lõvi /ERR

Suure koormusega töötav Harju maakohus sooviks osa enda menetluses olevaid tsiviilasju teiste Eesti kohtumajade vahel ümber jagada. Teiste kohtumajade esimehed plaanile optimistlikult ei vaata.

Harju maakohtu esimees Astrid Asi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et võrreldes teiste maakohtutega on nende koormus viimastel aastatel sedavõrd palju kasvanud, et sellega ei suudeta praegustes tingimustes enam toime tulla.

"Meil on täna juba tsiviilasjades üle 1000 menetluse, mis on olnud menetluses üle aasta ja see tähendab, et see arv meil kogu aeg kasvab ja see tähendab ju inimestele kehvemat olukorda võrreldes tänasega," rääkis ta.

Kui Harju maakohtu kohtuniku töölaual oli mullu 447 lahendamist ootavat tsiviilasja, siis riigi keskmine koormus on 405 asja kohtuniku kohta. Süüteomenetlusi oli Harju maakohtus mullu kohtuniku kohta 384 riigi keskmise 369 vastu. Seejuures menetluste arv on Harjumaal kasvutrendis.

Seetõttu on Asi teinud ettepaneku osa Harju maakohtu asju tänavu teistesse kohtutesse üle viia nagu mullu jõustunud seadus seda ajutiselt lubaks.

"Me oleme praegu teinud ettepaneku jagada ümber võlaõigusasju. Ja see ettepanek sai tehtud just sellest vaatenurgast, et see oleks menetlusosaliste jaoks kõige vähem koormavam. Ehk et tegemist on menetlustega, kus valdavalt toimub kohtumenetlus kirjalikult ehk kohtuistungeid ei ole," selgitas Asi.

"Sellist asja tuleks vältida, et inimesed sõidaksid ühest kohast teise. Eelkõige tuleks tõsta sellised menetlused, mis toimuvad kirjalikult, kus inimesed ei liigu. Või ka selliseid, kus on võimalik teha kaugistungeid nagu siin koroona ajal tegelikult päris palju rakendati," kommenteeris justiitsminister Maris Lauri.

Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste ümberjagamist ei toeta, kuivõrd tema sõnul on see mõeldud erakorralisteks juhtudeks. Ent olukorras, kus kõikide maakohtute koormus on kasvamas, oleks vaja püsilahendusi. Ta lisas, et ka Pärnu kohtunike tööaeg on piiratud.

"Mitte ainult, et ei ole planeeritud istungiajad tsiviilasjades võib-olla pool aastat, kriminaalasjades võib-olla veelgi enam, on näiteks Pärnu maakohtu puhul kindlasti spetsiifika see, et meil on palju väikeseid kohtumaju ja ei ole ju arvestatud üldse sellega, et enamik meie kohtunikest sõidab nagunii nende kohtumajade vahel ringi. Ja kuhu sinna vahele panna veel uusi asju, on raske ette kujutada," rääkis Talviste.

Esialgu ühtegi otsust tehtud ei ole. Asi on Harju maakohtule taotlemas ka lisaraha kohtunike juurde palkamiseks. Justiitsminister seda ei välista, kuid ütles, et ka siin tuleb kohtu töö efektiivsuse tõstmiseks kaaluda erinevaid võimalusi.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: