Toodang suurenes energeetikas 17 protsenti ja töötlevas tööstuses 18 protsenti, mäetööstuses aga vähenes ühe protsendi.

Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul toimus eelmise aasta aprillis eriolukorra kehtestamise tõttu töötlevas tööstuses 15 protsendi võrra mahtude vähenemine, sel aastal aga madalast võrdlusbaasist tingituna järsk 18 protsenti kasv.

"Tootmine suurenes pea kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas taas puidu töötlemine (18,1 protsenti), samuti metalltoodete (18,6 protsenti), elektroonikaseadmete (10,1 protsenti), põlevkiviõli (37,1 protsenti), mööbli- (60,2 protsenti) ning ehitusmaterjalide (28,3 protsenti) tootmine. Mõõdukas kasv toimus ka toiduainetetööstuses (0,9 protsenti)," kommenteeris Bunder.

Töötleva tööstuse toodangust 68 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises.

Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse aprilliga 37 protsenti ja müük siseturule 17 protsenti.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme tööstusvaldkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel tootsid ettevõtted aprillis võrreldes märtsiga nii tööstuses kui ka töötlevas tööstuses neli protsenti rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta aprilliga 43 protsenti ja soojuse tootmine neli protsenti.