Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas tänavu esimeses kvartalis mullusega võrreldes 5,4 protsenti.

"Majanduskasvu number on kindlasti hea uudis selle aasta võtmes. Kinnitus selle kohta, et Eesti kriisist väljatulek on kardetust kiirem," ütles Pentus-Rosimannus ERR-ile.

"Mis puudutab pikaajalisemat vaadet, siis olukorrast, kus meil kiire majanduskasvu oludes on maksutulusid vähem, kui me kulutame, päästab meid ikkagi ainult kulude kontrolli all hoidmine, ka seda tuleb meeles pidada," rääkis ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul pole kulude kokkuhoiu põhjus tervisekriis, vaid kiire majanduskasvuga aastate jooksul tehtud suured kulutused. "See ei ole iseenesest kaduv probleem. Me peame täna tulnud heast uudisest maksude laekumise ja majanduse kasvu kohta sõltumata kulutused üle vaatama," rääkis ta.

Minister märkis, et aasta-aastalt kasvavad ka ühiskonna vananemisega seotud kulud, samuti on vähenemas maksumaksjate arv.

"Majanduskasvu tingimustes veel riigi kulusid hoogsalt tõsta tähendab sisuliselt bensiiniga lõkke kustutamist. Ja kui me investeeringutest räägime, siis selle tulemuseks paraku on ülekuumenemisele kaasa aitamine, sellest tuleb hoiduda ja ka järgmiste aastate eelarvekavade tegemisel peame sellest lähtuma, sest ülekuumenemine on kindlasti teine äärmus, kuhu me kriisist väljudes jõuda ei soovi," lausus Pentus-Rosimannus.

Rahandusministri sõnul on ettevaatlikkus omal kohal, ja see on asi, mida peeti silmas juba eelarvestrateegiat koostades. "Lähiaastatel prognoositakse kiire kasvu püsimist ehk automaatne ja loomulik reaktsioon riigi poolt on oma täiendavate kulude kriitilise pilguga üle vaatamine," ütles ta.

"Tuleme oma kulutamisega nendesse piiridesse, mida tulud võimaldavad, see on lähiajal täiesti vältimatu," sõnas ta.

"Need probleemid, mis on pikemaajalised, seotud aastatega kumuleerunud defitsiidist väljatulekuga, rahvastiku vananemise, maksumaksjate vähenemisega, need nõuavad pikaajalisemat ja päris kindlakäelist lähenemist ja tähendavad ka seda, et riik peab oma kulud kontrolli alla saama ja kontrolli all hoidma," ütles Pentus-Rosimannus.

Helme: kui riigieelarve paisub liiga kiirelt, ei tehta seda korda orkestri abil

Endise rahandusministri ja EKRE esimehe Martin Helme sõnul on esimese kvartali kiire majanduskasv tunnustus eelmise valitsuse rahanduspoliitikale.

"See, et meil on täna väga hea majanduskasv on ju vähemalt osaliselt tingitud eelmise valitsuse eelarvepoliitikast, mis majandust kõvasti turgutas ja hoidis ära raskema kukkumise. See on see eelarve, mille kohta tänane valitsus kangesti räägib, kuidas meil on tohutu võlg tekitatud. Tegelikult see, mis me tegime, oligi õige ja praegu me näeme, et see oli õige," rääkis Helme.

Kui maksulaekumised on tagasi koroonaeelsel tasemel, siis on mure eelarvemiinusega oluliselt väiksem, märkis Helme. "Kogu see jutt maksutõusudest või suurtest kärbetest, seda tegelikult ei pea niisuguse erutusega vaatama," ütles ta.

"Pidada heroilisi võitlusi 60-miljonilise kärpega, mis on täiesti läbi mõtlemata, on minu meelest silmapaistvalt rumal poliitika, rääkimata sellest, et sel pole tegelikult sisulist mõtet. Minu loogika on olnud see, et maksulaekumised ja riigieelarve tasakaal on siis head, kui majanduskasv on hea ja majandusel läheb hästi," lausus Helme.

Eelarves on Helme sõnul alati kohti, kust võib kokku hoida, kuid seda tuleb teha intelligentselt.

"Ma ei saa aru, kust see jutt tuleb, et me oleme mingile tupikteele sattunud ja sealt ei ole väljapääsu," rääkis Helme.

"Kui tundub, et riigieelarve paisub liiga kiiresti ja liiga palju, siis seda ei tehta korda kaitseväeorkestri abil, vaid siis on suured tükid avalikke teenuseid, mis on väga kallid," lisas ta, tuues näiteks tasuta ühistransporti ja kõrgharidust.

Helme sõnul püütakse püsti panna narratiivi, et eelarvega on kõik halvasti ja seega ei jää üle muud, kui makse tõsta. "Kõik need jutud sellest, kuidas eelarve on meil lootusetult ja pöördumatult miinuses kogu aeg. Need on tausta loomine sellele, et rääkida uute maksude kehtestamisest või olemasolevate tõstmisest," sõnas ta.