Kristi Raik: Soome poolelt tihti ei nähta, et neil on Eestiga erisuhe

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Toomas Sildami intervjuu Kristi Raikiga Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti kannatus sai otsa, kui Soome otsused reisipiirangute kohta muutusid juba ebaõiglaselt ja spetsiifiliselt Eesti vastu suunatuks, põhjendab välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik, miks on Eesti valitsusametnikud ja diplomaadid Soome suhtes teravalt väljenduma hakanud.

Näiteks Eesti suursaadik Helsingis Sven Sakkov iseloomustas Soome poliitikat pendelrände kohta sõnadega "vale, ebaõiglane ja traagiline", peaminister Kaja Kallas kutsus välja Soome suursaadiku Eestis, välisminister Eva-Maria Liimets palus avalikult Euroopa Komisjoni, et Brüssel survestaks Soomet koroonapiiranguid muutma.

"See on üks Eesti-Soome viimaste aastakümnete raskemaid hetki," tunnistas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik intervjuus ERR-ile. Ta on Turu Ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent, sealsamas kaitses doktorikraadi riigiteaduste alal, on töötanud ka Soome Välispoliitika Instituudis Helsingis ja Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadis Brüsselis.

"Eesti debatikultuur on erinev Soome omast ja nüüd oleme näinud, et kui eestlaste taluvuse piir sai ületatud, siis algas võidujooks, kes kõige teravamalt ja kõige halvemini Soome kohta ütleb," hindas Raik olukorda. "Ma ei ole kindel, kas see on kõige parem viis praegusele olukorrale läheneda."

Raik sõnas, et "ei taha astuda nende eestlaste ritta, kes veel halvemini ja veel teravamalt Soome kohta ütlevad".

Raiki hinnangul võib üks asi, mis pani Eestit nördima, olla see, et Soome on järjekindlalt ja kategooriliselt keeldunud isegi arutamast mingeid erilahendusi Eesti jaoks.

"Me kipume arvama, et meil on Soomega erisuhe, aga Soome poolelt seda tihti nii ei nähta. Soome näeb olukorda nii: neil on oma koroonast väljumise strateegia, kuidas samm-sammult tehakse avanemist, mitte kõik korraga," ütles ta.

"Nii me räägime palju üksteisest mööda ja ootame, et Soome osutaks Eesti suhtes paindlikkust. See ongi arusaadav ootus, arvestades, kui erakordselt tihedad on Eesti ja Soome suhted – kümned tuhanded inimesed liiguvad pidevalt riikide vahel, elavad ja töötavad mõlemal poolel. Selle põhjal võiks eeldada, et erilahendusi otsitakse, aga Soome ei ole olukorda nii näinud," kirjeldas Raik.

"Soomes ei ole laialdast avalikku arutelu, et nüüd oleks juhtunud midagi hirmsat. See on ka muidugi osa probleemist, et soomlased ei saa aru ja ei ole nõus aru saama, kui paljusid eestlasi nende otsus puudutab, millised on tagajärjed tuhandetele Soomes töötavatele eestlastele. Aga soomlased ei näe seda nii traagiliselt," selgitas Raik Soome tegutsemise tagamaid.

Raiki sõnul on laiemat pilti vaadates Eesti ja Soome lähedased suhted mõlemale poolele asendamatud. "Olen ikkagi optimistlik, et kui saadakse piirangutest üle ja praegune kriisimeeleolu natuke ununeb, siis minnakse edasi," ütles ta.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Kristi Raiki intervjuud nn Soome tülist, aga ka EL-i naabruspoliitikast saab lugeda reede hommikul ERR-i uudisteportaalis ja kuulata Vikerraadios reedel kell 14.05.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: