Et meie õigusharidus ei toimi tipptasemel, ilmestavad näiteks venivad kohtuprotsessid, kus iga kohtuaste parandab eelmise tehtud vigu. Lisaks ka tõsiasi, et vaid alla poole õigusteaduse diplomi omandanutest suudavad ära teha ka advokaadi-, prokuröri-, notari- või mõne muu kutseeksami, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi reedel arutati ka kutseeksamite vajadust, jõuti lõpuks ikka põhimure ehk rahani - seda on õigusõppes vähe ja kuna Eestis on kolm täiemahulist õigusteaduskonda, pihustuvad nende vahel ka õigusõppe ressursid.

"Peaks kõigepealt saama tööle ühe keskuse riigi huve arvestaval viisil, siis võiks teoreetiliselt arutleda, kas tasub raha kulutada ka kusagile mujale," ütles riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

Eestis toimub praegu juristide ületootmine. Seetõttu pakub riigikohtu dokument lahenduseks, et täismahus ja riigi rahastatud klassikaline õigusõpe oleks vaid ühes ülikoolis ning turupõhised juuravaldkonna eriõppekavad jääks teiste ülikoolide kanda. Tallinna ülikooli inimõiguste professor Mart Susi seda arvamust ei jaga.

"Keegi ütles varem, et üks õigusteaduskond vastab teatud ühiskonnamudelile, see oleks mudel, kus oleks Tartu riiklik ülikool. See vastaks sinna, kus riik kontrollib absoluutselt hariduse sisu ja kuidas tuleb haridus korraldada. Ülikoolid on autonoomsed. Need kolm ülikooli, kõikides antav on kvaliteedikontrolli läbinud, siis on ülikoolid oma autonoomia piirides pädevad otsustama seda, millistele õppekavadele, millises ulatuses riigi tegevustoetust suunavad," rääkis ta.

Ivo Pilving arvab, et õigushariduses ei saa täiesti vabu käsi ülikoolidele jätta.

"On vaidlemise koht, kui jõuliselt, tugevalt peaks riik sekkuma, kas seadusega panna paika kõik ained, mida kindlasti ülikoolid õpetama peavad. Selleks, et saaks anda täies mahus õigusteaduse diplomeid, võib-olla on seda võimalik koordineerida lepingutega. Mul ei ole usku, et selline turg ja täielik vabadus riigi vajadustele vastab. See ongi tänane probleem, et juristid saavad tükikesi ühest ja teisest valdkonnast, aga kas süsteemselt kogu õigussüsteem on selgeks õpitud. Nii nagu arstid peavad tundma inimese iga kehanurka, nii on ka juristidega. Kui see jääb puhtalt turujõudude meelevalda, siis kulude säästmiseks võivad ülikoolid teha väga lihtsaid valikuid ja jätta mõnegi olulise õppeaine õpetamata," selgitas Pilving.

Selles, kas õigushariduseks on vaja ühte või mitut ülikooli, justiitsminister Maris Lauri seisukohta ei võtnud.

"Suurem osa probleeme või probleemide lahendusallikatest on selles, et ei ole piisavalt rahastatud, mis tähendab seda, et praegune rahastusmudel ei tööta. Millal ta leitakse? Kuna need on rasked arutelud, osapooltel on erinevad arvamused, siis ma tõesti ei tea, millal see lahendus leitakse," ütles ta.