Koalitsioon lükkas EKRE ettepanekud ABIS-e eelnõule tagasi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
EKRE esimees Martin Helme. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on erakond valmis lõpetama venitamistaktika, kui menetluses olevasse isikutuvastamise andmebaasi ehk ABIS-e loomise eelnõusse tehakse EKRE-le sobivad täiendused. Koalitsioon lükkas EKRE ettepaneku kompromissiks tagasi, riigikogu jätkab eelnõu menetlemist.

Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et on päevade jooksul riigikogus kombanud koalitsiooniga vastastikku võimalusi kompromissi leidmiseks ja erakond ei eita andmekogude vajalikkust, küsimus on selles, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutada saab.

"Arutelude käigus küsisid koalitsiooni esindajad, et kas on olemas mingid muudatused, mille eelnõusse sisse viimisel võiksime me lõpuks eelnõuga nõustuda. Oleme alati valmis otsima mõistlikku kompromissi, mistõttu panime oma ettepanekud kirja," kirjutas Helme.

Helme sõnul tähendaks muudatuste sisse viimine siiski, et eelnõu teine lugemine tuleks katkestada ja pakutavad muudatused tuleks suve jooksul uueks eelnõuks kirjutada ning teema juurde peaks tagasi tulema sügisel.

"Kahjuks lükkas koalitsioon meie kompromissi tagasi," lisas ta.

Helme avaldatud EKRE poolt välja käidud ettepanekute loetelu:

  • Seaduses peab olema rangelt piiritletud suletud loetelu, milliseid andmeid tohib andmebaas sisaldada (nt "näokujutis" tundub liiga lai mõiste, selle alla saab mahutada ka silmaiirised, 3d mudelid jne).
  • Andmebaasi kasutamine privaatsete isikuandmete töötlemiseks peaks toimuma kohtu loal analoogiliselt läbiotsimisega.
  • Kasutajate nimekiri peab olema seaduses suletud loetelu, samuti kasutuse alused. Selge piirang, et ühe asutuse kasutajad saavad ligi ainult enda senistele andmetele, andmekasutus ei laiene. Seda ei saa pärast muuta ministri või valitsuse tasemel. Välisriikide, sh EL riikidega on andmete jagamine sellest andmebaasist keelatud.
  • Uurimisasutused, sh prokuratuur saab juurdepääsu vaid eraldi ja põhjendatud avaldusega üksikjuhtumi lahendamiseks.
  • Volitus laiendamiseks (andmete liik ja kasutajad) ainult läbi riigikogu.
  • Täpselt peab olema reguleeritud andmete kasutamise logimine.
  • Põhjendamatu andmete vaatamine ja logiprotseduuride rikkumine peab olema karistatav.
  • Kui isik soovib enda andmed andmebaasist kustutada, peab tal olema ka õigus seda hiljem kontrollida.
  • Sõjaväelaste, päästjate, politseinike jne andmeid ei koguta, see on julgeolekurisk.
  • Andmebaasi füüsiline ja tarkvaraline kehand on 100-protsendiliselt Eesti võimu kontrolli all ja asub Eestis ning allub Eesti seadustele.
  • Sissepääs ehk uks andmete juurde ja seda kontrolliv vastutaja ning ka kõik "võtmed" mis iganes üksikandme või andmete kogumi juurde selles baasis on füüsiliselt Eestis. Seaduses on keelatud, et andmed asuvad pilves.
  • Seaduses mehhanism, et kriitilises olukorras kogu andmebaas hävitatakse: on nimetatud kes teeb, kuidas, mis hetkel, kelle otsus ja kes kontrollib (sama peaks olema relvaomanike registriga ja teiste julgeoleku seisukohalt delikaatsete andmetega.)
  • Enne vastuvõtmist riigikogule esitada mõjuanalüüs pädeva asutuse poolt - kelle tagatud on turvalisus, kuidas see toimib, kuidas ja kelle tööd aitab ABIS kiirendada ja parandada ja kui palju.
  • Selge tööplaan, mis saab ülejäänud andmebaasidest ehk koht riigi IT struktuuris praegu ja tulevikus.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: