16-49-aastasteni jõuab vaktsineerimine mai lõpus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Massvaktsineerimine Sõle spordikeskuses Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Vaktsineerimiskava põhjal jõuab järg 16-49-aastaste kaitsepookimiseni mai lõpus. Eesliini vaktsineerimisega on plaan edasi minna siis, kui riskirühmades on saavutatud 60-protsendiline vaktsineerituse tase.

16-18-aastaste vaktsineerimine on kava kohaselt plaanis ülejäänud täisealise elanikkonnaga samaaegselt. Alates maikuust käivitub esmalt 50-69-aastaste vaktsineerimine, 16-49-aastasteni jõuab järg tõenäoliselt mai lõpus, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.

"Praeguse teadmise pinnalt ei ole põhjust neid sihtrühmi enam vanuse kaupa laiali jaotada, kui just ei ilmne näiteks mõne vaktsiini puhul vanuselisi soovitusi vms põhjuseid, mis seda tegema sunnivad," ütles Kiik 16-49-aastaste kohta. "Puhtmeditsiinilistel põhjustel see alla 50-aastaste erinevate vanuserühmade ohustatus on suhteliselt sarnane."

16-18-aastaste vaktsineerimine toimuks üksnes Pfizer/BioNTech vaktsiiniga, mis on ainsana nooremate kui 18-aastaste vaktsineerimiseks loa saanud.

"Nende vaktsineerimata jätmisel pole ühtki põhjendust," kinnitas Kiik.

Minister lisas, et enne sellele vanuserühmale digiregistratuuris vaktsineerimisele registreerimise avamist tuleb registratuuri võimekust ka testida.

Eesliini vaktsineerimine peatus siis, kui AstraZenecaga vaktsineerimine alla 60-aastastele peatati. Eesliini vaktsineerimise jätkamise üle otsustab riigikantselei.

"Aprillikuu fookus on saavutada 70+ vanuserühmade 70 protsendiline vaktsineerituse tase. Seejärel on meie ettepanek vaadata peale kõigi riskirühmade hõlmatusele, ka nooremate, kes meditsiinilistel põhjustel riskirühma kuuluvad. Orienteeruv tase on 60 protsenti kõigi riskirühmade lõikes, mille järel võiks ka eesliiniga jätkata," ütles Kiik.

Ta lisas, et eesliinitöötajate vaktsineerise edasine kava peaks tulema järgmisel nädalal valitsuskabineti nõupidamisel arutelu alla.

Laste vaktsineerimine ootab vaktsiiniuuringute taga

Nooremate kui 16-aastaste vaktsineerimise saab kavva võtta siis, kui mõni vaktsiinitootja on läbinud preparaadi katsetused, mis tunnistatakse laste jaoks sobivaks.

Näiteks Pfizer/BioNTech viib läbi uuringuid 12-15-aastaste vaktsineerimiseks, ka Modernal on laste vaktsineerimisuuringud käsil.

Neid uuringutulemusi oodatakse teise kvartali jooksul ning kui need on soodsad, lisatakse ka lapsed vaktsineerimiskavva.

Vähemalt 20 000 inimest ootab kodudes vaktsiini

Jansseni vaktsiiniga seotud probleemid panevad ootele ka kõik need inimesed, kes pidid oma vaktsiinisüsti saama kodus - hooldatavad ja sügava puudega inimesed, kes ise liikuma ei pääse. Kuna Jansseni vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist, olnuks see nende jaoks ideaalne lahendus, sest logistiliselt on koduvaktsineerimist keeruline korradalda.

"Praegu on selle kodus vaktsineerimise projektiga edasiliikumine edasi lükatud täpsema selgumiseni," ütles Kiik.

Sotsiaalvaldkonnaga koostöös tehtud esialgne kaardistus andis tulemuseks, et kodus hooldatavate ja sügava puudega inimeste hulk üle Eesti on suurusjärgus 15 000-20 000.

"Potentsiaalsete tahtjate ring võib olla veel suurem – näiteks hajaasustusega piirkondades elavad inimesed, kõrgemas eas inimesed jms kaalutlused," lisas Kiik.

Ka omastehooldajad võivad vajada oma vaktsiinidoosi kodus, sest ei pruugi hooldatava juurest linna arstile käima pääseda.

"Kodus vaktsineerimine on oluliselt aeganõudvam, tehniliselt keerulisem. Mõistlik on seda võimaldada neile inimestele, kes kodus vaktsineerimist vajavad," ütles Kiik.

Kodus vaktsineerimist on plaanitud läbi viia koostöös sotsiaaltöötajatega, kes aitavad vaktsiinisoovijaid kaardistada ja nende vaktsineerimist korraldada. Kuna aga vaktsiinisüsti peab tegema tervishoiutöötajad, tuleks seda teha kas perearstikeskuste või kiirabibrigaadide abil.

"Sel nädalal oleksime alustanud esimesi vaktsineerimisi, mille pealt plaanisime hinnata, milline struktuur seda kõige paremini teostama sobib," ütles Kiik.

Revaktsineerimise küsimus alles ootab arutamist

Kiige sõnul näitavad kõik märgid, et tulemata ei jää ka koroona kolmas ja neljas laine, mistõttu on põhjust rääkida ka revaktsineerimise vajadusest. See on COVID-19 strateegiatöörühma pädevuses, mis hakkab tegelema just pikema ajahorisondi küsimustega, nagu laste vaktsineerimine, revaktsineerimine, vaktsiinihanked alates 2022. aastast.

"Kindlasti jätkame osalemist Euroopa Liidu ühishangetes koostöös Euroopa Komisjoniga ja eeskätt mRNA-tüüpi vaktsiinide tootjatega," ütles Kiik.

Seda tüüpi vaktsiinide kasuks räägib nende võime kohalduda uute viirusetüvedega, samuti vähemalt Pfizeri puhul ka tarnekindlus. Läbirääkimisi on aga plaanis pidada kõigi mRNA tehnoloogial vaktsiinitootjatega, et hajutada riske ja rääkida läbi hinda.

Seni on valitsus öelnud, et tänavu on koroona vastu vaktsineerimine kõigile soovijaile tasuta, ent järgmisest aastast pidi see esialgse plaani järgi tasuliseks muutuma. See aga enam nii kindel ei ole ja tegelikult on järgmise aasta vaktsineerimisplaanid veel paika panemata, täpsustas Kiik.

"Seda küsimust on vaja põhjalikult arutada kabinetinõupidamisel. Minu isiklik positsioon on, et kui pandeemia jätkub, on mõistlik võimaldada vaktsiini tasuta võimalikult paljudele Eesti elanikele, et negatiivseid tagajärgi minimeerida. Debati jaoks on vaja suuremat selgust, kui kaua vaktsineerimine inimese organismis antikehade taseme tagab. Lisaks, milline on viiruse kolmanda laine ulatus, kui palju võib uusi viirusetüvesid olla, mis on resistentsed seniste vaktsiinide suhtes jne," loetles Kiik.

Tema hinnangul peaks vähemalt riskirühmad ka edasipidi koroonavaktsiini tasuta saama.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: