Lutsar selgitas, et palju delta tüve juhte on Eestisse toodud sisse Venemaalt ning seega on oluline testimine ka Eesti ja Venemaa piiril.

Kõik Venemaa avaldatud andmed ei ole aga alati usaldusväärsed. "Oli omapärane, kui nad avaldasid, et nakatunuid on rohkem kui teste on tehtud /---/ ega me ei tea, mis seal täpselt toimub," ütles Lutsar ja lisas, et teatud hulgas tuleb ametlikku infot siiski uskuda, sest mujalt pole andmeid võtta.

Ta lisas, et on oluline, et kõik inimesed, kes tulevad suvel Venemaalt Eestisse, teeksid PCR-testi. Seda ka mujalt reisides.

"Mis mind Venemaa juures imestama paneb on see, et neil on päris mitu vaktsiini, Sputnik ei ole nende ainuke vaktsiin /---/, aga kuidas on vaid kümme protsenti elanikest vaktsineeritud, see jääb minule ka küsimärgiks," ütles professor.

Ta selgitas, et Ungari põhjal saab väita, et Sputnik V on tõhus vaktsiin ning lisaks sellele kasutatakse Venemaal ka teiste tootjate kaitsesüste.

Lutsari sõnul tuleb eri riikide vahel reisides end kindlasti testida, kuid sellega ei tasu ka liialt hoogu minna. Ta selgitas, et väga mõistlik pole seesugune lähenemine, et näiteks teeb inimene testi enne lennukile istumist, vahepeatuse lennujaamas ja uuesti sihtkoha lennujaamas.

"Me peame seal ka balanssi leidma, et mitte lihtsalt hakkama testima linnukese pärast," lisas teadusnõukoja juht.

Soomes on esimese kaitsesüsti saanud rohkem inimesi kui Eestis, kuid Lutsari sõnul on rohkem Eesti elanikke, kes on saanud mõlemad kaitsesüstid. Soome on kahe süsti vahele jätnud 12 nädalat, mida tegi ka Inglismaa, kuid Lutsari sõnul muudeti delta tüve tõttu seal lähenemist ning kahe süsti vahel on hoopis kaheksa nädalat.

"Kindlasti on meil arenguruumi ja ma väga-väga loodan, et me kasutame seda suvist aega, kui koroonaviirus levib vähem ja üldiselt on haigusi vähem, maksimaalselt, et saaksime ära vaktsineerida oma elanikkonna," ütles professor.

Ta lisas, et vaktsineerimiskeskused on väga head noorte vaktsineerimiseks, kuid vanemaealiste puhul tuleks siiski kaaluda perearste.