Kallas: riigi kulutustele ei saa järsku pidurit tõmmata

Foto: Ibrahim Rifath/Unsplash

Eesti Pank prognoosib tänavu oma järsema stsenaariumi järgi koguni 8,2 protsendi suurust majanduskasvu ning kutsub samal ajal valitsust üles kulusid koomale tõmbama, et rutem eelarvetasakaaluni jõuda. Peaminister Kaja Kallas ütles, et kulutusi ei saa järsku vähendada.

Tugev esimese kvartali majanduskasv, koroonaviiruse aeglasem levik koos vaktsineerimistega ja piirangute lõppemine on Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul põhjused, miks nad tänavu kõrgemat majanduskasvu prognoosivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna piirangute tõttu polnud võimalik kulutada, on kasvanud ka inimeste säästud. Samuti vabaneb sügisel teise pensionisamba raha.

"See kõik kokku loob lühiajaliselt väga positiivse fooni. Oma osa on kindlasti just tarbimise eeldataval üsna kiirel kasvul. /.../ Me näeme, et ka selline väga kiire majanduskasv seetõttu oleks siiski lühiajaline ja tõenäoliselt siis toimub suhteline rahunemine juba järgmisel aastal ja sealt edasi," selgitas Müller.

Kui 2020. aastal kahanes majandus 2,7 protsenti, siis Eesti Panga järsema kasvu stsenaariumi järgi kasvab see tänavu 8,2 protsenti ja sujuva kasvu stsenaariumi järgi 5,3 protsenti. Edaspidi kasvunumber väheneb. Keskmine palk kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel igal aastal rohkem kui viiis protsenti ja hinnakasv on kahe ja kolme protsendi vahel.

Mülleri sõnul peaks riik nende numbrite taustal kiiremini eelarvetasakaalu poole liikuma.

"Olukorras, kus majandus juba on ette vaadates väga kiiresti taastumas lähiajal, tasuks ilmselt vältida olukorda, kus valitsus veel omakorda laenurahaga seda hoogu lühiajaliselt juurde annab ja kulutab rohkem kui on riigi tulud," ütles ta.

Peaminister Kaja Kallas (RE) tõi välja, et riigi kulud on viimase viie aastaga kasvanud 47 protsenti ja kokkuhoiuks tuleb leida näiteks kohti, kus riik teeb mingit asja topelt.

"Mida kogu selle pildi juures vaadata, on see, et me peame, jah, pidurit tõmbama oma kulutamisele, aga see piduri tõmbamine ei tohi olla selline, kus kõik sõitjad lendavad peaga esiklaasi ehk siis see peab olema järk-järguline ja tasakaalukas," sõnas ta.

"Ära on kadumas eelarvepõhine vajadus kärpimiseks. /.../ Kui juba rahandusministeerium ütleb, et me oleme ületanud 2019. aasta absoluuttaseme maksulaekumistes, siis ei ole võimalik rääkida seda, et meil lihtsalt ei tule raha peale, millega riigieelarvet katta," ütles riigikogu aseesimees, EKRE juht Martin Helme.

Ta lisas siiski, et sisuline kokkuhoiukohtade otsimine eelarvest peab olema rutiinne töö.

Riigihalduse minister Jaak Aab (KE) ütles, et kärpeplaane vaatab valitsus täpsemalt järgmise aasta riigieelarvet koostades.

"Kindlasti tekib sügisel ülevaatamise koht. Niisama mõtet kulutada ikkagi ei ole. Kui on võimalik kuskilt puhtalt valitsemise seest kokku hoida, bürokraatia pealt kokku hoida, siis seda mina küll ei pea mingiks väga halvaks asjaks," rääkis Aab.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: