Majanduskasvu suurus sõltub säästude ja pensioniraha kasutamisest

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mündid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Analüütikute hinnangul sõltub tänavuse majanduskasvu suurus paljuski sellest, kuidas kasutavad inimesed kriisiajal kogunenud sääste ja vabanevat pensioni teise samba raha. Eesti Panga prognoosi kohaselt võib majanduskasv ulatuda 5,3 protsendist 8,2 protsendini.

"Prognoosi muutus valdavalt põhineb esimese kvartali kasvunumbril, mis väga üllatas kõiki analüütikuid, üle viieprotsendine kasv aasta esimesel kvartalil loob selle baasi, millel edasine prognoos tugineb," sõnas rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste.

Lõhmuste sõnul on teine kvartal tõenäoliselt kõige suurema kasvuga, kuna eelmisel aastal oli majandus sel perioodil väga piiratud. "Esimeses kvartalis ligikaudu pool tuli paremast maksulaekumisest, üldine majandusolukord oli parem kui aasta tagasi. Siin tuleb ilmselt eristada sektoreid, kes kriisist olid rohkem ja kes vähem mõjutatud. Need, kes eelmisel kevadel kõvasti pihta said, turismiga seotud hotellindus, toitlustus, neil olukord palju parem ei olegi. Kuna nad on kogumajandusest võrdlemisi väike osa, ligikaudu kaks protsenti SKP-st, siis nad seda kasvunumbrit kokkuvõttes ei mõjuta," rääkis ta.

Eelmisel aastal oli kriisis seatud piirangute tõttu tarbimine piiratud, mistõttu suunavad inimesed sinna rohkem sel perioodil tekkinud sääste. "Kindlasti seda mõjutavad ka teise pensionisamba väljamaksed," sõnas ta. "Kuigi ka kinnisvaraturul võib öelda, et osaliselt on seda raha juba kulutama asutud eelbroneeringuid tehes uue kinnisvara puhul," lisas Lõhmuste.

Lõhmuste sõnul on hinnatõusu surve kerkinud ja see võib olla riskikoht. Hinnatõusu tipp võiks tema sõnul jääda siiski lähikuudesse ja aasta lõpul veidi aeglustuda. "Globaalsed toormehinnad on üles läinud hästi kiiresti ja üllatav on see, et nad on läinud aasta pärast kriisi algust alles üles, viiteaeg on olnud üheksa kuni 12 kuud. Globaalselt on majandust elavdatud, Euroopa Liit elavdab samamoodi."

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul sõltub majanduskasv paljuski sellest, kuidas inimesed oma pensioniraha ja sääste kulutavad, luues prognoosides palju ebaselgust. "Eks seda näeb sügisel kui suur lisapanus sealt majandusse tuleb. Üldjoontes oli see prognoos üsna ootuspärane," lisas ta.

"Kõik märgid näitavad seda, et majandus avaneb järjest rohkem, viiruse olukord läheb paremaks, vaktsineeritute hulk kasvab. Selline kiire kasv peaks jätkuma, teisel poolaastal ei ole tõenäoliselt nii kiire kui peaks tulema teises kvartalis, aga aasta peale kokku tuleb kasvunumber üsna soliidne," rääkis Aab.

Hinnakasvu vaadates tuleb vaadata, mis on ka tarbijahinnaindeksi arvutamise aluseks.

"Näiteks kui sügisel lisaraha turule tulemise ootus on, et inimesed hakkavad seda paigutama kinnisvarasse ja kinnisvarahinnad võivad kasvama hakata, siis see ei kajastu tarbijahindades. Kevadel kui tekkis suur hinnabuum ehitusmaterjalide turul ja hinnatõusud olid osades segmentides praktiliselt kahekordsed, siis see samamoodi tarbijahinnaindeksis ei kajastu. Seda võib rohkem seostada palgakasvuga, kuidas üldine palgakasv meil taastub või hakkab edasi kasvama," ütles Aab.

Toimetaja: Barbara Oja, intervjueeris Kadri Põlendik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: