Eesti Pank ootab tänavuseks majanduskasvuks 5,3 kuni 8,2 protsenti

{{1623823200000 | amCalendar}}
Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Panga suvise majandusprognoosi kohaselt võib majanduskasv sujuva stsenaariumi kohaselt olla käesoleval aastal 5,3 protsenti, järsu kasvu stsenaariumi kohaselt 8,2 protsenti. Keskpank kutsub valitsust üles suurema maksulaekumise tingimustes eelarveolukorra parandamiseks vähem kulutama.

Veel kevadises prognoosis ootas keskpank tänavuseks majanduskasvuks 2,7 protsenti. 2022. aastal ootab keskpank sujuva kasvu korral majanduskasvuks 4,9 protsenti, tänavu järsult kasvav majandus tähendaks tuleval aastal 3,8-protsendilist majanduskasvu.

"Kui vaadata maailma majanduskasvu tervikuna, siis kasvutempod viitavad, et jõuame käesoleval aastal majanduse kasvult tasemele, mis on kõrgem kui enne kriisi," rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Keskpanga teatel on vaktsineerimine vähendanud prognoosi ebakindlust, kuid ebakindlus püsib endiselt kõrge. Peale piirangute põhjustatud tagasilööki saab majanduskasv teisel poolaastal tugeva põhja ja lisaks välisturgude paranemisele annavad majanduskasvule tõuke kriisi kestel kogunenud säästude kasutulevõtmine ja sügisel teisest pensionisambast vabanev raha.

Tänavuse majanduskasvu kiirus sõltub Eesti Panga hinnangul sellest, kui suure osa säästudest otsustavad inimesed tarbimisse suunata. Kui tarbimine kasvab säästude arvelt oodatust rohkem, tekib majanduse ülekuumenemise oht.

Eesti majanduse taastumine on olnud Euroopas üks kiiremaid, kerkides 2019. aasta viimasest kvartalist tänavu esimese kvartalini 3,3 protsenti, jäädes alla vaid Iirimaale.

Käesoleva aasta prognoosi kohaselt ootab Eesti Pank inflatsiooniks 2,5 protsenti, järsku kasvu stsenaariumi korral 2,7 protsenti. Märtsis prognoosis keskpank 1,6-protsendilist inflatsiooni.

Euroala Inflatsioon jääb Kaasiku sõnul lähiaastatel pigem 1,5 protsendi ligidusse. Toormehindade kiire kasv turu ootuste kohaselt leebub lähiajal ja teatud toormehinnad võivad isegi langeda.

Töötuse määr jääb sujuva kasvu stsenaariumi kohaselt 6,1 protsendile, järsu stsenaariumi kohaselt langeks see 5,7 protsendile. Märtsis prognoosis keskpank tänavuseks töötuse määraks 7,9 protsenti. Sellest tekkiv tööjõunappus toetab ka keskmise palga kasvu, mis püsib Eesti Panga hinnangul üle 5 protsendi.

"Kasv, mis on kiiresti taastunud pole veel jõudnud tööturule. Me näeme, et tööhõive esimeses kvartalis oli märkimisväärselt alla kriisieelset taset," rääkis Kaasik.

Riik peab kasvus piirama üle jõu elamist

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on Euroalal paista esimesed hinnakasvu taastumise märgid. "Keskpanga jaoks on sihiks eelkõige kaheprotsendiline hinnakasvupiir, mida keskpank oma poliitikaga soovib hoida ja saavutada. Arvestades, et ettevaates hinnatõus jääb peale lühiajalist kiirenemist alla kahe protsendi, siis pole näha, et paari aasta jooksul keskpank intressimäärasid tõstaks ja samuti turu ootused Euribori osas on jätkuvalt väga madalatel tasemetel veel mitme aasta jooksul," sõnas ta.

Eesti Panga hinnangul peaks riik majanduses stabiilsuse hoidmiseks kaaluma riigi kulude kasvu piiramist heal ajal. Majanduse kiirem taastumine tähendab, et vajadus riigipoolse abi järele on seni arvatust väiksem, ühtlasi tähendab see prognoositust suuremat maksutulu laekumist. Keskpanga teatel tuleks oodatust paremat maksulaekumist kasutada plaanitust kiiremini eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

"Olukorras, kus valitsus laenuraha abil täiendavalt kulutab kui majandus juba niigi töötab täisvõimsusel, väljendub see lõpuks kiiremas hinnatõusus ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime languses," rääkis Müller.

"Kui majandus taastub kiiremini, siis ka eelarve puudujääk saab olema väiksem ja meie soovitus valitsusele oleks kasutada seda tulude paremast laekumisest tulenevat võimalust kiiremini Eesti eelarvepositsiooni parandada ja järsust eelarvepuudujäägist kiiremini välja tulla," sõnas Müller.

Teiste riikidega võrreldes on Eesti eelarvepuudujäägi vähendamise kava vähem ambitsioonikas. "Kui me vaatame teiste riikide sarnaseid eelarvestrateegiaid ja nende 2022. aastaks planeeritud eelarvepuudujääke, siis on võimalik hinnata suhtelist valitsuste ambitsioonikust oma eelarvepositsiooni parandamisel seeläbi, kui palju on 2022. aasta eelarvepuudujääk väiksem selle aasta omast. Eesti küll parandab oma eelarveolukorda, kuid siiski teeb seda aeglasemas ja vähem ambitsioonikas tempos kui mitmed teised Euroopa riigid," rääkis Müller.

"See kõik – nii majanduse taastumine kui valitsuse aktiivne kulutamine lõpuks peegeldub hinnatõusus," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: