Kadrioru lossis pakkus president Kersti Kaljulaid 16. juunil piduliku õhtusöögi Eestisse riigivisiidile saabunud Rumeenia riigipea Klaus Iohannise auks. Härrad frakkides, daamid pikkades kleitides, säravad aumärgid, viimistletud toostid, malbe jutusumin, hääletud kelnerid rohkete toidukäikude ja sobivate veinidega…

Iseenesestmõistetav osa ühe riigi välissuhtlusest ja Vabariigi Presidendi tööpäevast.

Täpselt samal ajal kõlas 15 kilomeetri kaugusel presidendivalimiste vabakondlik stardipauk. Saku ühe valimisliidu inimesed otsustasid, et presidendikandidaadiks tuleb riigikogus või hiljemalt valimiskogus esitada Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Kuidas see juhtus?

Teine "jah"

Majandusdoktor Ivar Raig oli Eesti NSV viimase ülemnõukogu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige, samuti Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi liige, põhiseaduse assamblee liige, Eesti Maa-Keskerakonna üks asutajaid ja selle esimene esimees, töötas 1995-2001 välisministeeriumis, hiljem õppejõuna erinevates kõrgkoolides.

Mart Opmann oli 1995-1999 rahandusminister Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsustes ja riigikogu liige, kuulus alguses Koonderakonda ja siis Rahvaliitu.

Raig ja Opmann on Saku valla mehed, Raig volikogu liige, opositsioonis. Nüüd on nad ühed vedajad valimisliidule "Roheline Saku Vald".

Nende sekka kuulub ka Arvo Sirendi, Saku Maaviljeluse Instituudi kunagine direktor, põhiseaduse assamblee ja riigikogu kolme koosseisu liige, omaaegse Maaliidu ja siis Rahvaliidu mõjukaid poliitikuid.

Mõni aeg tagasi rääkisid Raig ja Opmann presidendivalimisest. Et Jüri Ratas, Marina Kaljurand ja Jüri Luik võinuks olla kandidaadid, aga kõik nad loobusid. Et jäänud on ainult EKRE Henn Põlluaas ja praegune president Kersti Kaljulaid. Et Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles ERR-i intervjuus: kui poliitikud kutsuvad, on ta valmis presidendiks kandideerima. Et Soomere on Saku naaber, elab kõrval Kohila vallas Viliveres.

Sarnases suunas liikusid Harju- ja Raplamaal ka mitmete omavalitsusjuhtide mõtted. Umbes nii, et leiaks võimalikult laia toetuspinna ja ütleks siis üheskoos, et Soomere võiks olla Eestile see õige järgmine president.

Raig oli kärsitum, küsis Opmannilt, kas tal Soomere telefoninumber on. Opmannil oli ja Raig helistas. Pakkus, et Saku valla äsjaloodud valimisliit "Roheline Saku Vald" teeb riigikogule ja vajadusel valimiskogule ettepaneku toetada presidendivalimistel Tarmo Soomeret.

Akadeemik kuulas jutu ära ja nii nagu ERR-i intervjuus, ütles ka Raigile "jah".

Raig seletas, et nende valimisliidu üldkogu koosolek koguneb Saku gümnaasiumis 16. juuni õhtul, Soomere võiks esineda teemal "Kohalike omavalitsuste võimalused rohepöörde läbiviimisel", siis vastaks küsimustele ja lõpuks koosolek hääletab, kas toetada teda presidendikandidaadi kandidaadina. Soomere oli ka sellega nõus.

Abikaasa julgustussõnad

Niisiis, 16. juuni kell 19. Saku gümnaasiumi klassitsistlikus hoones, mida ehib kuus kõrget sammast nagu Tartu Ülikooli, on vaikne. Koolivaheaeg. Tühja maja esimesel korrusel, kooli sööklas, on laudadel klaasid ja sidrunivee kannud.

Heledas ülikonnas, veel heledama päevasärgi ja kordades tumedama lipsuga Tarmo Soomere astub hoogsal sammul fuajeesse, pilgus küsimus: kas alustame? Raig annab talle veerand tundi hingetõmbeaega, mida akadeemik kasutab intervjuuks Postimehele.

Postimees nimetas Soomere 2005. aasta inimeseks, sest ta oskas ette kirjeldada Pärnut räsinud jaanuaritormi, kus tõusnud merevesi ujutas osa linnast üle. Paljud tema ennustust alguses ei uskunud, aga hiljem nägid oma silmaga, et laineuurijast akadeemikul oli õigus. Soomere, mereteadlane ja matemaatik, sai siis laiemalt tuntuks oma selge jutu, muheda ütlemise ja väliselt krutskiliku olemisega.

On ta ikka kindel selles, mida praegu teeb, kui laseb end Saku valla ühel valimisliidul panna presidendikandidaadi kandidaadiks?

"Kui poliitikud kutsuvad, siis mina olen valmis. Ei ole aus vahet teha, kas kutsub riigikogu esimees või kohalik poliitik."

Ja veel: "Kuidas iganes see lõpeb, olen ma selle lõpuga õnnelik."

Ta tsiteerib ka abikaasa julgustussõnu: "Ära keeldu. Mis elu pakub, võta vastu."

Soomere astub lõpuks teda koolisööklas ootavate inimeste ette.

Töötavat mobiili ei pea vahetama

Raigil on sama lõikega pusa nagu president Kaljulaidi "Sõna on vaba", ainult roheline ja kirjaga "SAKU". Raig teeb sissejuhatuse: Vabariigi President peaks olema parteide ülene, akadeemik Soomere on jäänud ebaõiglaselt erakondade kandidaatide varju, pealegi mitmed neist kandidaatidest on loobunud, "Roheline Saku Vald" peaks soovitama kõigil toetada järgmise riigipeana just Soomeret.

Raigi selja taga jookseb suurel ekraanil reklaam, et Saku valla jaanitulel laulab Gerli Padar. Kardioru lossis riigiõhtusöögil mängib samal ajal Trad.Attack!

Raig sõnastab lootuse, milline president oleks Tarmo Soomere: riigimees, kes suudab paremini lepitada erakondi, utsitab ministreid usinamalt tööle, algatab debati Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO  reformimise teemal.

Muuseas, Raig oli vahepeal tuntud euroskeptik.

Soomere libistab akadeemiku kohta suurte kämmalde vahel väikesi paberilehti, nopib sealt märksõnu ja tsitaate. Ütleb, et professorile on esinemise standardpikkus 90 minutit ja räägib rohepöördest, aga mitte ainult.

Miks peab vahetama mobiili, kui see veel töötab? Ei pea.

Kui tahad head ja odavat asja, pead ostma kaks – ühe hea ja teise odava.

Hea ventilatsioon on tõhusam relv koroona vastu, see viirus tõmmatakse ära (ja siinkohal tõmbab Soomere käega ropsti! alt üles) ja see ei saa meid kätte.

Märka, hooli, tegutse – siit algab asjade muutmine.

Ilma vesinikku tootmata ja seda targalt kasutamata ei tule me toime.

President ei saa sekkuda poliitikasse, aga ta võib soovitada häid lahendusi, et meil oleks maailma parim teadmine.

Eestis on parim teadmine kõige rohkem kahe telefonikõne kaugusel, mis on väikese riigi eelis.

Keskkonnakaitses ei saa kasu maksimeerida, vaid kahju ära hoida.

Põlevkivi kaevandamine pole kurjast, sest põlevkivis on palju kasulikku keemiatööstusele, me ei oska veel seda kõike kasutada.

Iiri kirjanik C. S. Lewis on öelnud, et sa ei saa minna tagasi ja muuta algust, kuid sa saad alustada uuesti sealt, kus sa oled ja muuta lõppu.

Eksam tehtud

Soomere ei räägi 90 minutit, ehk napi tunni. Siis on küsimuste kord.

Kuidas saaks Soomere riigipeana takistada raudtee Rail Balticu ehitamist?

Demokraatias vaieldakse tuliselt, tehakse otsus ja elatakse sellega, isegi kui see on vale otsus, jääb Soomere enesekindlaks.

Koolisööklas ei hakka inimesed pahaselt sumisema.

"See on poliitiline otsus, see pole demokraatia," pobiseb härra akna kõrval.

Soomere seletab, et statistika näitab, kuidas transpordikoridorid annavad piirkondadele, mida nad läbivad, elu ja aktiivsust juurde.

Ja lisab, et president ei tohi takistada päevapoliitilisi otsuseid, aga ta peab vaatama, et ka teine, oponeeriv arvamus jääks ellu ja oleks kuuldav.

Ivar Raig arvab, et sellega on Soomere eksami teinud ja loeb ette valimisliidu "Roheline Saku Vald" poliitilise avalduse, mis teebki riigikogule ja vajadusel ka valimiskogule ettepaneku esitada Vabariigi Presidendi kandidaadiks teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.

Põhjendus?

Soomere on professionaal, "kelles on ühendatud rahvusvaheline sisuloome- ja juhtimiskogemus visionääri ja õpetaja laia silmaringiga". Ta suudab ühiskonnale arusaadaval moel selgitada ka kõige keerulisemaid looduse ja poliitika toimimise küsimusi ning temast saab kogu rahva president.

"Ta sisendab meisse eneseusku ja koostöötahet Eesti riigi kujunemiseks üheks eesrindlikumaks ja edukamaks väikeriigiks kogu maailmas."

Raig tahab panna poliitilise avalduse hääletusele. Teda katkestab proua hallirombilises jakis.

Enam ei kannata välja noori ja uljaid presidente, teatab ta, vaja oleks eakamat, kellel on elukogemus.

Ta teab kahte meest, kes sobiksid presidendi ametisse. Üks on Tarmo Soomere. Ja teine on luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, aga tema ei saa praeguselt kohalt ära tulla.

"Võib naeratada küll."

Nüüd saab Raig paluda inimestel hääletada, et kes on nende valimisliidu poliitilise avalduse poolt.

Tõuseb 22 kätt. Täpselt nii palju on ka inimesi tulnud Soomeret kuulama.

Riigikogus või valimiskogus piisaks neist, et presidendikandidaat üles seada. Ainus häda, et nemad siin Saku gümnaasiumi sööklas pole ei parlamendi ega valimiskogu liikmed.

"Keegi peab ikka esimene olema," võtab Soomere olukorda rahulikult. "Kui algust ei tee, siis 21 ei tulegi."

Harju- ja Raplamaa omavalitsuste inimesed, kes tahtsid üheskoos Soomeret presidendi kandidaadiks üles seada, mõtlevad nüüd, kuidas edasi: kas kuidagi ühineda Saku valimisliidu kärsitusega või oodata.

Enne, kui Soomere Saku gümnaasiumist koju Viliverre sõidab, tehakse kooli välistrepil, kõrgete sammaste vahel, meeleolukas ühispilt.

"Nagu koolilõpu pilt", hüüab punaseks värvitud peaga Kristi Hunt, kes on nende valimisliidu poolt Saku vallavanema kandidaat. Ta meenutab Türi legendaarset vallavanemat Pipi-Liis Siemanni.

Inimesed seisavad trepil kuidagi kaootiliselt.

"Tarmo, tulge siia," juhib Kristi Hunt presidendikandidaadi kandidaadi ettepoole.

"Ivar on liiga pikk." Raigi tagant ei paista tõesti üks proua välja.

"Mart, sina oled varjatud." Opmann astub pool sammu vasakule.

"Nüüd on ilus," jääb Kristi Hunt rahule.

"Võib naeratada küll."

Presidendivalimised algavad 30. augustil riigikogus.