Suvi, eriti juulist augusti keskpaigani, on teadagi vaikne aeg, mil huvitavaid uudiseid tuleb taga otsida samasuguse innu ja kannatlikkusega nagu noaotsaga rosinaid ihne pagari valmistud rosinasaiast.

Suvel liiguvad inimesed rohkem ringi, sest koroonaviiruse kolmas laine pole veel uksi sulgenud, seega kohtuvad vanad sõbrad ja juhuslikud tuttavad sagedamini kui viimase üheksa kuu jooksul.

Esmalt tuleb omavahel muidugi kübeke puhkusejuttu ajada.

- "Ja kuidas sul, on puhatud juba?"

- "Kaks nädalat on puhatud, kaks veel ees, aga homme pean ikka kontorisse minema, praktikant oli konditsioneeri ja kogu raamatupidamise tuksi keeranud."

Paari sõnaga võib puudutada parvlaeva Estonia igivana, kuid alati värsket teemat ning vaktsineerimine ja viirus ning sügisesed võimalikud piirangud annavad samuti jätkuvat kõneainet.

Ühel hetkel pole aga ei ajakirjanikul ega normaalsel inimesel suurt midagi tarka ja edasiviivat öelda, mistõttu tuleb appi võtta saatuse enda kingitud võimalus käsitleda eesootavaid presidendivalimisi.

Nagu teame, otsitakse presidendikandidaate praegu maa alt ja maa pealt, sõprade ja vaenlaste seast, võib-olla isegi Läänemerelt ja selle põhjast, miski pole võimatu. Keegi justkui leitakse, aga see keegi ei taha sugugi presidendiks valitud saada, nagu juhtus õigusteadlase Jüri Raidlaga.

Arvestades seda, et varem on sageli kõneldud Jüri Ratasest kui võimalikust järgmisest presidendist, on terased inimesed sotsiaalmeedias juba asja käsile võtnud ning pakuvad välja, millise järgmise Jüri poole võiks pöörduda.

Kui vaja, siis ma tean ka paari Jürit, head ja asjalikud inimesed mõlemad, kes kannaksid presidendiameti välja. Üks neist Jüridest, Pärnumaa mees nagu Raidlagi, oskab head nalja teha, meeldib nii eliidile kui ka lihtsamale rahvale ja kuna ta on pensionil, siis pole tal peale mõne rolli suvelavastuses või seriaalis niikuinii palju targemat teha.

Asjade keerulisse seisu võivad ehk leevendust tuua telesaated – presidendikandidaatide leidmiseks sobivad formaadid "Eesti otsib superstaari", "Sind otsides" ning "Meie maja tsirkus".

Kaarel Tarand pakkus sel nädalal välja, et presidendiks võiks tagasi tarida Toomas Hendrik Ilvese, aga tema teatas kohe vastu: "Eip. Kõik. Eip.". Õnneks on Eestis mõned sobilikud Ilvesed veel. Evelin. Silvia. Tuntud ja armastatud inimesed mõlemad.

Toomas Hendrik Ilves võinuks muidugi lähtuda vanasõnast, et kes teisele ütleb, see ise on presidendikandidaat. Tarandite väärikast suguvõsast leiaks tõepoolest presidendimaterjali küll ja veel ning Indrek võiks näiteks minna teisele ja Kaarel esimesele katsele.

Võimalusele, et kõik praegu toimuv on tegelikult vaid üks silmamoondus, viitas Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, kes kirjutas, et "Põhjus, miks me oleme presidendikampaanias tänases seisus, peitub suuresti just Ratases. Ta tahtis – ja tahab! – saada riigipeaks, mistõttu puudus tal ka motivatsioon otsida endale "asendajat"".

Positiivses toonis mõeldes pole kogu lugu siiski sugugi nii trööstitu. EKRE presidendikandidaat Henn Põlluaas alustab kolmapäeval oma suvetuuri Tartu- ja Jõgevamaal, Kersti Kaljulaid räägib aeg-ajalt oma esimesest ametiajast ning Tarmo Soomere on samuti jätkuvalt olemas.

Kulgedes absoluutsesse pessimismi, võib seevastu ette kujutada, et kogu see presidendivalimiste jant päädib umbes sellise olukorraga nagu ühes vanas rahvajutus.

Lugu järgmine.

30. augusti varahommikul koputatakse riigikogu hoone uksele. Majaperemees Jüri Ratas läheb vaatama, kes seal nii vara lõhub. Riigikogu esimees teeb ukse lahti ja seal seisab mingi väike vanamehenäss, kehvalt riides, juuksed pikaks kasvanud, habe ajamata ja nööri otsas koerake Mumuu.

"Kas teie otsite Eesti Vabariigile presidenti," küsib onkel Jüri Rataselt.

"Otsime," vastab Ratas, "muidugi otsime. Kas tõesti just teie olete see esinduslik isik, kelle poolt soostuksid hääletama kõik erakonnad; kes oleks sobilik esindama Eesti Vabariiki kogu maailmas, suhtlema võrdsena kõigi maailma liidritega; kelle minevik on plekitu; kes suhestuks kõigi eestimaalastega, nii vanade kui ka noortega, olenemata rahvusest, olles neile moraalne majakas ja toetuspunkt ka kõige keerulisematel aegadel?"

"Ei," teatab vanamehenäss, "ma pole kaugeltki selline, pigem vastupidi."

Ratas imestab: "Aga miks te siis siia tulite?"

Vanamees vastab: "Tulin ütlema, et ärge minuga arvestage!"

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.