EKRE lõpetas riigikogus venitamistaktika

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
EKRE liikmed riigikogu saalis. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) lõpetas riigikogus venitamistaktika ja loodab nüüd, et president Kersti Kaljulaid ei kuuluta välja biomeetriliste andmete seadust ehk ABIS-st, ütles EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas.

"Me loobusime sellest. Me oleme väga ilusti olnud oma graafikus. Meie eesmärk oligi see, et ei jõutaks tänase päeva lõpuks kõiki neid eelnõusid menetleda, mis siin viimasel hetkel päevakavasse pandi. Ja me olemegi täpselt selles graafikus," ütles Põlluaas ERR-ile.

"Me andsime selge sõnumi koalitsioonile, mida tähendab, kui nad toovad riigikogu menetlusse selliseid demokraatiat lõhkuvaid eelnõusid. Me lubasime ka eelnevalt, et kui see ABIS surutakse teerulliga läbi, et siis me jätkame, et nad teaksid, mis juhtub järgmistel kordadel, kui sarnaste asjadega välja tullakse. Et see obstruktsioon, mis siin kaks nädalat toimus, sellega me andsime neile eelaimdusem," lausus Põlluaas.

President Kersti Kaljulaid kohtus kolmapäeva õhtul EKRE esimehe, riigikogu aseesimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval riigikogus heakskiidu saanud isikuandmete koondamise seadusega (ABIS).

Põlluaasa sõnul loodabki nüüd EKRE, et president jätab seaduse välja kuulutamata.

"Ma sain Martin Helme jutust mulje, et ka president on hakanud mõistma, et siin võivad olla ikkagi väga suured ohud isikuvabadustele ja demokraatlikele õigustele," sõnas Põlluaas.

"Meie loodame, et president jätab selle seaduse välja kuulutamata," ütles Põlluaas.

Biomeetrilise andmete seaduse taust

Riigikogu võttis teisipäeval vastu biomeetriliste isikuandmete ühte andmebaasi koondamise ehk ABIS-e seaduse. Selle poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.

Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust. Kui koondada biomeetrilised andmed ühte riiklikusse andmekogusse, võimaldab see riigil tagada nende töötlemisele tsentraalne ja ühetaoline lähenemine.

Andmekogusse ABIS koondatavaid biomeetrilisi isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse erinevate seaduste alusel juba praegu, ent nende andmete töötlemise taristu on hajutatud ega võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata, sealhulgas andmete turvalisus tagada. Peale selle on praegused isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid on vaja uuendada.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse õigusselguse huvides muudatusi ja lisati muu hulgas sätted, mille kohaselt isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse vastavast andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. Biomeetrilisi andmeid saab pärida üksnes läbi vastava menetlusinfosüsteemi, kuid pärast andmekogu ABIS kasutuselevõtmist ei säilitata neid andmeid enam menetlusinfosüsteemis, vaid andmekogus ABIS.

Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.

Eelnõule on ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti biomeetriliste andmete kogumist ühel ja kasutamist hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: