Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele, teisele poole tänavat ja kuusehekki võib ehitada jalgpallihalli. Niisuguse loa andis Tallinna linnavalitsus esmaspäeval, kui kinnitas enam kui kuus aastat menetletud detailplaneeringu.

Jalgpallihalli rajamise vastu on sõna võtnud nii memoriaali autorid kui ümbruskonna elanikud.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tuletas meelde, et jalgpalliklubi Levadia soovib halli rajada riigimaale ja soovi korral võinuks riik kuni viimase hetkeni planeeringule pidurit tõmmata. "Me ka informeerisime sellest riiki. Piisas vaid ühest kirjast, et palun lõpetada planeerimismenetlus ja menetlus oleks lõpetatud," sõnas Novikov.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kinnisvaraarenduse direktori Mihkel Mägeri sõnul asi nii lihtne pole.

"Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja jalgpalliklubi Levadia vahel on 2005. aastal sõlmitud hoonestusõiguse leping, mis annab jalgpalliklubile õiguse seda maad kasutada jalgpallitreeninguteks ja rajada sinna jalgpalli mängimiseks vajalikke rajatisi," selgitas Mäger. "Me ei näe seda juriidilist alust, mis laseks öelda, et palun peatage see planeering, mis tegelikult järgib kõiki kirjapandud kokkuleppeid."

Novikovi sõnul ei olnud ka linnal muud valikut kui planeering kinnitada. Kõik menetlustähtajad olid juba ületatud ja juriidiliselt polnud mingit põhjust asjaga venitada.

Samas märkis Novikov, et RKAS-il on praegugi võimalik Levadiaga sõlmitud lepingut muuta.

"Meil puuduvad mõjusad argumendid selleks, et seda lepingut muuta," vastas Mihkel Mäger. "Kumbki osapool pole seda lepingut täna rikkunud."

Hall võib kerkida pooleteise aastaga

Siiski, ühe muutuse kauakestnud arutelu planeeringusse tõi. Arendaja peab enne halli rajamist arhitektuurivõistluse korraldama.

"Las siis arhitektid pakuvad välja võimalikult hea lahenduse, mis siis sobiks sinna keskkonda, selliselt, et mõlemad osapooled oleksid rahul," avaldas Mäger lootust.

Jalgpalliklubi Levadia juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson nõustus, et arhitektuurivõistlusest võib kõigil kasu olla. Ja kui asjad sujuvad, loodab klubi uue halli avada juba järgmisel talvel.

"Loomulikult me ei hakka mingit sammu tegema enne, kui on 30 päeva möödas, mille jooksul saab seda korraldust veel halduskohtus vaidlustada," sõnas Hohlov-Simson, kelle sõnul oleks halli vaja just klubi noormängjatele. "Eks meil on kõige suurem probleem alates novembrikuust, kus lastel on keeruline. Sisetingimused praegu puuduvad,"

Halduskohtus vaidlustatakse detailplaneeringuid näiteks juhul, kui planeeringu menetlemisel vigu nähakse.

Juba läinud suvel analüüsis kogu menetlust rahandusministeerium. "Me sisulisi ega juriidilisi vastuolusid ei leidnud," ütles riigihaldusminister Jaak Aab.

Asukohavahetuse eest 600 000 eurot kompensatsiooni

Küll aga räägiti toona palju emotsionaalsetest ja poliitilistest vastuoludest. Niisiis teatas Jaak Aab läinud aasta oktoobris, et otsib kõiki osapooli rahuldavat kompromissi. Nüüd tõdeb ta, et kompromiss jäi tulemata.

"Tähendab ei leitud täpselt seda skeemi, kuhu oleks võimalik see jalgpallihall nihutada," sõnas Aab.

Andrei Novikovi sõnul otsis ka linn kompromissi. Nimelt pakuti riigile Lasnamäel õigeusukiriku lähedal olevat krunti, mille vastu küsiti midagi samaväärsed. Sinna krundile võinuks riik lubada jalgpallihalli, Maarjamäele oleks saanud rajada klubi administratiivhoone.

"See kokkulepe ei sündinud eeskätt arendaja ja riigi vahelise kompromissi leidmise võimatuse tõttu," selgitas Novikov.

Levadia juhatuse liige Sergei Hohlov-Simson ütles, et Lasnamäe krundist räägiti, aga see jutt jäi üsna kähku soiku.

"Kui ehitada ühte objekti, on üks hind, kui ehitada kahte objekti, on hoopis teine teema. Nii et me olime valmis kompromissiks, kuigi tahtsime mingit kompensatsiooni selle eest. Jutt käis kuuesajast tuhandest eurost," sõnas Hohlov-Simson.

"Sellist raha kuskil eelarvereal ei ole," tõdes Jaak Aab. "Ei ole seda riigi kinnisvara aktsiaseltsi real, ei ole seda riigieelarves. Ja kuna neid tingimusi ei ole võimalik täita, siis see kokkulepe järelikult ei realiseeru."