FC Levadia Maarjamäe jalgpallihalli rajamine on vastasseisu tõttu järjekordselt takerdunud. Kahetsusväärselt palkas justiitsministeerium maksumaksja raha eest tippadvokaadid, et leida võimalusi seaduslikult kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks. Samal ajal ei paku pidevalt kompromissist ja headest kavatsustest rääkivad riigiametnikud välja konkreetseid alternatiive halli ehitamiseks mõnele teisele sobilikule kinnistule.

Kannatajateks on lapsed, kes peavad talvisel ajal endiselt külma ja libedust trotsides väliväljakul treenima.

Maarjamäel on jalgpalli mängitud alates 1968. aastast, kui rajati Norma staadion. 2007. aastal andis Riigi Kinnisvara AS täielikult amortiseerunud ja ülesehitust vajava Maarjamäe staadionikompleksi 36 aastaks rendile FC Levadia jalgpalliklubile.

Praeguse Maarjamäe jalgpallikeskuse muru- ja kunstmuruväljakutel harjutab igapäevaselt enam kui 300 FC Levadia Jalgpallikooli noormängijat, alates viieaastastest kuni täisealiste noorukiteni.

Paraku ei lahenda olemasolevad tingimused nende treeninguvajadusi. Suvekuudel on Maarjamäel jalgpalli mängimine küll erakordselt mõnus, kuid talvel tekib sobivate treeningupaikade leidmisega probleeme. Pirita linnaosas on vaid üksikud koolid, mis võimaldavad oma saalides jalgpallitreeningute läbiviimist, ja ka Lasnamäe jalgpallihallis on kõrge nõudluse tõttu keeruline leida vabu treeninguaegu.

Ülaltoodut arvesse võttes on loomulik, et alustasime 2015. aasta veebruaris detailplaneeringu menetlemisega, et ehitada Maarjamäe staadionikompleksi maa-alale lastetreeningute jaoks mõeldud sisehall.

Detailplaneeringu menetlemine kestis vahelduva eduga kuni 2018. aastani, kui Maarjamäele rajati kommunismiohvrite memoriaal, mis oli algselt kavandatud kesklinna. Miks memoriaali kavandajad ning elluviijad ei arvestanud asjaoluga, et jalgpallihalli osas on juba aastaid tagasi detailplaneering algatatud, seda võib vaid aimata, ilmselt oli põhjusi mitmeid.

Nii hakkasidki memoriaaliga seotud huvigrupid koheselt sisehalli rajamise vastu võitlema. Toimus mitmeid selleteemalisi kohtumisi ja ümarlaudu, kuid konsensuseni ei jõutud.

Meie pidasime eelkõige silmas oma 300 lapse ja noore heaolu Eestimaa probleemses kliimas, vastaspoole jaoks oli oluline nende idee ja nägemus, mille kohaselt ei sobiks rajatav jalgpallihall memoriaali lähedusse.

Hoolimata sellest, et staadion paikneb praegusel kohal enam kui pool sajandit ning rajatav sisehall pigem elimineeriks jalgpallikeskusest kostuvaid hõiked ja lärmi, on vastasseis muutunud põhimõtteliseks - võiks öelda, et lausa poliitiliseks - ning seda saadab pidev meediamüra alates spekulatsioonidest kinnisvaraarenduse teemal kuni rahvustepõhise vaateni.

Toonitan, et me ei soovi vähimalgi määral kommunismiohvrite memoriaali ja jalgpallihalli vastandamist. Paradoks on isegi see, et kui memoriaali ehitati, lubasime probleemideta jalgpallikompleksi territooriumil ehitamiseks vajalikke materjale ladustada.

Samuti mõistame inimesi, kes leiavad, et jalgpallihalli jaoks leiduks Pirital või selle lähiümbruses sobilikumaid kohti. Tekkinud olukorras peakski riik näitama üles heaperemehelikku suhtumist ning pakkuma halli rajamiseks välja alternatiivse asupaiga, mitte suunama kogu tähelepanu kehtestatud detailplaneeringu nurjamisele, mille lõpptulemusena jääks jalgpallihall rajamata.

2020. aastal tundus, et lahendus on olemas: riik, mis on nii memoriaali- kui jalgpallikeskuse aluse kinnistu omanik, algatas diskussiooni jalgpallihalli võimaliku uue asukoha leidmiseks Lasnamäe veerel. See omakorda eeldas koostööd Tallinna linnaga. Kuna jalgpallihalli ja selle juurde kuuluva administratiivhoone eraldi rajamine tähendaks ühe objekti asemel kahe ehitamist, siis oli mõistetav, et FC Levadiale kompenseeritaks lisanduvad kulud.

Sellise vaatega läksimegi eelmisel aastal toimunud ümarlaualt ära, aga siis saabus vaikus. Võimuvahetuse ja koroonakriisi tingimustes ei leidnud riik Maarjamäe jalgpallihalli teemaga tegelemiseks aega ega soovi. Lõpmatuseni oodata ei saa ja nii otsustasime pool aastat hiljem olemasoleva detailplaneeringuga edasi minna. Tallinna linnal polnud mingit seaduslikku põhjust detailplaneeringut mitte kinnitada ja nii see tänavu juuni lõpus ka vastu võeti.

Nüüdseks on Memento ühingud üle Eesti ning samuti mõned eraisikud Tallinna linna kohtusse kaevanud, nõudes detailplaneeringu tühistamist. Riigi poolt on justiitsminister palganud koguni advokaadibüroo Ellex Raidla, mis peaks andma õigusliku hinnangu detailplaneeringu õiguspärasuse suhtes. Teisisõnu öeldes soovib riik paarikümne tuhande euro maksumaksja raha eest leida mõne juriidilise nüansi, mis võimaldaks tühistada Maarjamäele kavandatava jalgpallihalli detailplaneeringu.

Riigipoolne külm ja ükskõikne suhtumine laste treeningutingimuste parandamisse on täiesti mõistetamatu. Samal ajal on erinevad uuringud tõestanud, et Eesti lapsed ei liigu piisavalt ning meie järelkasvu ähvardavad ülekaalulisus ja vähesest liikumisest tingitud terviseprobleemid.

Paratamatult jääb mulje, et riigi tegevuse kaudu soovitakse üksnes takistada sisehalli rajamist Maarjamäele, mitte leida osapooltele sobilikku lahendust. Riik on Tallinna linna käest soovinud jalgpallihallile uut krunti ehk sellise sammuga peaksid Tallinna linn ja FC Levadia justkui olukorra lahendama. Kompromissi on aga võimalik leida ainult siis, kui kõigi poolte seisukohti ja soove arvestatakse.

Me usume endiselt, et lähitulevikus saab meie lastele mõeldud jalgpallihall valmis ning teeme selle nimel kõik endast oleneva. Islandi näide tõendab ilmekalt, et pikk teekond rahvuskoondise tulemuste parandamise ja jalgpalli üldise taseme tõusuni algab karmi kliimaga maades talviste treeningutingimuste parandamisest. Jalgpallihallide rajamine üle Eesti on selleks ainuvõimalik lahendus.