Veel nädala alguses igavavõitu näinud Euroopa Ülemkogu kujunes neljapäeva õhtul tõeliseks tulevärgiks. Liidrid vaidlesid Venemaa poliitika üle varaste hommikutundideni ning paljude üllatuseks tuli kahel Euroopa suurriigil Prantsusmaal ja Saksamaal oma positsioonidelt taanduda. Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumist lähiajal ei tule.

"Soovin selgelt välja öelda, et läbirääkimised Venemaa presidendiga poleks mingisugune preemia või mittepreemia. Aga ma usun, et peame meenutama, et ka külma sõja ajal räägiti sel moel. Ka kõige keerulisemates situatsioonides," lausus Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

"Olen teiega otsekohene. Mul pole vaja tippkohtumist, et näha Vladimir Putinit. Olen temaga kohtunud mitmel korral presidendina ja jätkan sellega. Kõik, mida ma pärast sellest tabust loobumist soovin öelda, on see, et on formaate, kus me eurooplastena võiksime temaga kohtuda ja edusamme teha," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Kahe suurvõimu juhid olid kohtumise järgselt selgelt pettunud. Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul olid aga argumendid lihtsalt tema ja teiste samameelsete riikide kasuks. Nende seas oli lisaks Balti riikidele ja Poolale ka näiteks Holland ja Rootsi.

"Kaks argumenti oligi. Üks oli see, et Ameerika kohtub Putiniga. Meie peaksime ka kohtuma sellisel tasemel. Ja teine argument oli see, et olukord on muutunud ja meil on vaja Putiniga dialoogi. Eelmine kuu, kui meil oli Venemaa arutelu, siis enam-vähem kõik olid seda meelt, et meie võime dialoogi tahta, aga teine pool seda dialoogi ei taha," lausus Eesti peaminister Kaja Kallas.

Eesti peab tähelepanelikult olukorda jälgima

Tõenäoliselt käkerdasid Macron ja Merkel nii  viimasel hetkel oma plaaniga välja tulles oma võimaluse ära, ja nagu üks ajakirjanik ütles: Prantsusmaa ja Saksamaa mõtlesid, et näitavad, kuidas Euroopa Liidus asjad käivad, aga hoopis Balti riigid näitasid, kuidas asjad tegelikult on.

Merkeli ja Macroni jaoks pole Putiniga vestlemine mingi probleem. See on koht, kus Balti ja teised samameelsed riigid peakid jälgima, et kuigi otsus neljapäeval oli selline, siis et ei hakataks ülemkogust või nõukogust kuidagi mööda minema.

Eestil tasuks mõelda, et neljapäeval juhtunud oli pikema protsessi algus. Merkeli jaoks oli tegu viimase töise ülemkoguga, sest järgmisel korral on ametisse asumas juba uus liidukantsler ja võib-olla tahtiski Merkel selle käiguga jätta uuele kantslerile rohkem mänguruumi. Eesti ülesanne on jälgida, mida Macron ja Merkel edasi teevad.

Rutte soovitas Ungaril liidust lahkuda

Õhtu teine üliemotsionaalne arutelu peeti Ungari suhtumise üle LGBT kogukonna õigustesse. Kohtumise kangeima sõnavõtuga lajatas Ungari peaministrile Viktor Orbanile tema Hollandi kolleeg Mark Rutte.

"Ütlesin talle: tead, Viktor, kui sulle see olukord ei meeldi ja sa ei suuda nende väärtuste järgi elada, siis on teine võimalus. Lahku Euroopa Liidust," ütles Hollandi peaminister Mark Rutte.

Järgmine kord kohtuvad liidrid oktoobri lõpus.