"Samost ja Sildam": EL-i ja Venemaa tippkohtumist pole praegu vaja

Foto: Ken Mürk/ERR

Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste taastamist, nagu panid ette Saksamaa ja Prantsusmaa riigipead, pole praegu vaja, leidsid ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam Vikerraadios omanimelises saates.

Euroopa Ülemkogu ei toetanud Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni viimasel hetkel esitatud ettepanekut taaselustada tippkohtumised Venemaaga.

Sildam ja Samost arutlesid, kas Ülemkogu otsus oleks olnud teistsugune, kui ettepanek oleks tehtud märgatavalt varem.

"Ma arvan, et kui siit distantsilt vaadata, kui Merkel ja Macron oleks oma plaaniga välja tulnud teistmoodi ja oluliselt varem, kas siis oleks mingid asjad võinud lõpuks teistmoodi minna, on keeruline öeda. Aga praegu said paljud kõhklejad ikkagi öelda, et see kõik on nii ootamatu, mis toimub, viimase minuti taktika," rääkis Sildam.

"Oleks võinud ka vastupidi tulla. Oleks plaaniga välja tuldud varem, ametlikult ja avalikult, siis poleks asi võib-olla sinnamaani jõudnud, et Merkel ja Macron seda oma nimedega nii tugevalt seostada oleks saanud. /.../ Ma arvan, et vastupidi, otsustati, et tuleb teha selline ülerullimine ja mõni päev enne Ülemkogu idee välja käia, siis on sellega väljavaated paremad. Minu meelest põhiküsimus on hoopis see, miks sellist asja tegelikult vaja on? Ajakirjanikud korduvalt küsisid ka seda, aga väga selget vastust peale selle, et Euroopa Liit peab rääkima Venemaaga, sest teised räägivad," rääkis Samost.

Sildam tõi välja, et kuluaaridest on kõlanud väited, et Prantsusmaa ja Saksamaa sõnul võivad liikmesriigid hakata suhtlema Venemaaga üks-ühele, kui liit ühtset poliitikat ajada ei taheta. Samosti hinnangul on see demagoogia.

"See, mis praegu Euroopa Liidu ühtse dialoogi näol Venemaaga välja pakuti, oli tegelikult Saksamaa ja Prantsusmaa vaade sellele dialoogile, mitte mingisugune Euroopa Liidu ühtne positsioon. Sest ühtne positsioon on väga lihtne: Venemaa on oma naabreid sõjaliselt rünnanud, Venemaa on oma naabreid okupeerinud, tekitanud kahju ja rünnanud ka Euroopa Liidu liikmesriike, näiteks Tšehhi või endine Euroopa Liidu liige Suurbritannia, ja käitub igat pidi viisil, mis pole Euroopa Liidu väärtustega kooskõlas. Selle riigiga ei ole võimalik sellisel tavaviisil suhelda. See ühtne positsioon, mida pakuti, oli selle tavaformaadi juurde tagasi pöördumine," selgitas ta.

"Kas oleks vaja sellist kohtumist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel? Ma arvan, et ei ole vaja sellist kohtumist," sõnas Samost saates.

"Vastus, jah, praegu on seda põhjendust väga keeruline näha, enne kui Venemaa tõepoolest pole mingeid selgeid samme kas või minski protsessis või Donbassi olukorra eskaleerimises teinud," vastas ka Sildam.

Samost märkis, et sügisel kantsleriametist taanduv Merkel tõenäoliselt kohtub Putiniga enne ametist lahkumist niikuinii, sest ta on seda varem korduvalt teinud, aga euroopa Liidu eest ta seal mingeid kokkuleppeid teha ei saaks.

Eesti murdis Ülemkogul oma senise vaikimise

Samost ja Sildam märkisid, et Eesti on siiani Euroopa Liidus suuresti vaikinud erinevates teemades ning seekordses tippkohtumise vaidluses tegi peaminister lõpuks suu lahti.

"Mõttekoht Eesti joaks on, et nüüd me tegelikult näeme, kui vähe maksab meie aastakümneid kestnud vaikimine Euroopa Liidu erinevate suurte laudade taga," ütles Samost.

"Seekord ei vaikinud, aga ma saan aru, et reaktsioon sellele, et Eesti peaminister tegi oma suu lahti seal ja mitu korda ja väga selgelt, oli Angela Merkeli poolt üsna terav ja kuskilt ei jäänud muljet, et kuna Eesti tunneb Venemaad hästi ja me oleme eeskujulikud Euroopa Liidu liikmed igat pidi, siis meid kuulatakse sisuliselt ja meiega peetakse näiteks nõu enne, kui tullakse välja mingite üliveidrate ettepanekutega. Midagi sellist ei olnud," lisas ta.

"Me oleme olnud seal vaikijate seas koos Lätiga," ütles Samost.

"Ma ei kujuta ette, kuidas Eesti oleks saanud Ülemkogul öelda, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine on väga mõistlik mõte. See tähendab, et tuli positsioneerida end teistmoodi. Kas see saab olema uus Eesti välispoliitika, kus vaikimise asemel palju rohkem väljendatakse oma seisukohti, seda me saame näha," kommenteeris Sildam.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: