Kallas tõrjus Merkeli kordusettepaneku viitega Ülemkogu otsusele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Peaminister Kaja Kallas 25. juunil Euroopa Ülemkogul Brüsselis. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Euroopa Liidu liidrid alles äsja otsustasid, et ei hakka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma, ütles peaminister Kaja Kallas kommentaariks Saksa kantsleri esinemisele, kus Angela Merkel tõstatas taas EL-Vene tippkohtumise vajaduse.

"Ülemkogu otsus oli väga selge, et sellist tippkohtumist ei tehta. Ja seda põhjusel, et 2014. aastal on kokku lepitud, millised tingimused peavad olema täidetud selleks, et tippkohtumine liidrite vahel toimuks," ütles Kallas teisipäeval ERR-ile.

Merkel kordas esmaspäeval Saksa ja Prantsuse parlamentide ühisistungil esinedes oma eelmisel nädalal avaldatud seisukohta, et Euroopa Liidul oleks vaja Putinga otse rääkida. "Euroopa Liidu ja Venemaa suhted ei ole praegu heas seisus, aga isegi külma sõja ajal inimesed rääkisid omavahel. Ma arvan, et vaikimine ei soodusta probleemide lahendamist," ütles Merkel.

Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron esitasid eelmise nädala keskel ootamatult idee korraldada Euroopa Liidu tippkohtumine Vene presidendiga, kuid nädala lõpus Ülemkogul kohtunud liikmesriikide liidrid lükkasid selle ettepaneku tagasi, viidates viiele põhimõttele, millest EL Venemaaga suhtlemisel lähtub. Euroopa Liidu juhid pole pärast 2014. aastat, kui Venemaa annekteeris Ukrainalt Krimmi ja asus toetama separatiste Ida-Ukrainas, Kremli liidriga enam tippkohtumisi korraldanud.

Ka eelmise nädala Ülemkogul, kus Balti riikide ja Poola initsiatiivil Saksa-Prantsuse initsiatiiv tagasi lükati, küsiti Merkelilt ja Macronilt, mis on vahepeal muutunud, et nüüd Euroopa Liit oma positsiooni muutma peaks, edastas uudisteagentuur Reuters. Sama rääkis neljapäeval ajakirjanike ees ka Kallas.

Merkel ütles esmaspäeval, et Ülemkogul määratlesid riikide juhid teemad, millest nad Venemaaga rääkida sooviksid ja andsid ametnikele suunised leida vorm ja tingimused, kuidas Moskvaga rääkida saaks. "See tähendab, et me astusime sammu edasi, aga ei ole veel kohal," märkis Merkel.

Lisaks Venemaa tegevusele Ukraina ja Valgevene suhtes nimetas Merkel Venemaaga arutamist vajavate mureküsimustena veel desarmeerimist, Venemaalt lähtuvaid küberrünnakuid, Süüria ja Liibüa tulevikku.

Ülemkogu lõppdokumendis öeldakse, et Euroopa Liit kordab oma valmisolekut teha Venemaaga valikuliselt koostööd EL-ile huvi pakkuvates valdkondades ning liidrid volitavad selleks Euroopa Komisjoni ja EL-i välispoliitikajuhti Josep Borrelli esitama oma täpsem tegevusplaan.

Sellele viitas teisipäeval ERR-iga rääkides ka Kallas: "Küll aga oli arutelu all see, et Putiniga võivad kohtuda Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen. Nemad võivad seda teha, aga see ei ole igal juhul liidrite tasemel kohtumine."

Esmaspäeval avaldas Borrell oma blogis Venemaaga suhtlemise teemalise kirjutise, milles küll kinnitas üle viie põhimõtte poliitika, kuid esitas samas ka Merkeliga sarnase mõtte, et globaalne jõud nagu EL soovib olla, peab rääkima kõigiga.

Euroopa Ülemkogu suunised Vene-poliitika ettepanekuteks saavad uuesti arutusele tulla alles pärast suve, järgmise ülemkogu ajal oktoobris. Selleks ajaks on aga toimunud Vene riigiduuma valimised ning õppused Zapad ning samuti on siis möödunud üle aasta Valgevene presidendivalimiste võltsimisest, mis võivad anda uusi impulsse EL-Vene suhetele. Samuti peetakse septembri lõpus Saksamaa parlamendivalimised, misjärel on Merkel lubanud valitsusjuhi kohalt lahkuda.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Reuters, ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: