"Meil oli ülemkogul arutelu, mis ei ole veel läbi, et kas ei tasuks korraldada kõigi 27 liikmesriigi ühiskohtumine Venemaaga. Oli mure, et me ei suuda tulla välja ühise arvamusega, selline tippkohtumine vajab aktiivset ettevalmistust," ütles Merkel Saksa-Prantsuse parlamentaarsel assambleel.

Merkeli sõnul on vaja rääkida mitte üksi Venemaa ja EL-i suhete muredest EL-is endas, vaid arutada neid ka Venemaaga.

Merkel osutas muredele nagu hübriidrünnakud, millega Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Baltimaad silmitsi on seisnud ning lisas: "On parem sellest mitte ainult omakeskis rääkida, vaid astuda neis asjus vastamisi Vene presidendiga ja öelda, et tulus koostöö ei saa sellistel alustel toimida."

"Selle tegi küberrünnakute osas väga selgeks (USA) president (Joe) Biden ja miks ei peaks Euroopa suutma sama teha?" ütles Merkel.

Merkel kaitses ülemkogule tehtud Putiniga kohtumise ettepanekut, ehkki EL-i idapoolsed ja ka mitmed muud riigid laitsid idee läinud nädalal maha.

Reedesel ülemkogul lepiti kokku ainult selles, et "uuritakse formaate ja tingimusi dialoogiks Venemaaga". Plaane kõrgtasemelisteks kohtumisteks või tippkohtumiseks Putiniga, mille Saksmaa ja Prantsusmaa välja olid käinud, ei mainitud.

Euroopa Liit on mures, et Putin on muutumas aina autoritaarsemaks ja tahab end Läänest veelgi distantseerida.

Balti riigid on sügavalt mures Moskvaga suhtlemise pärast olukorras, kus Ukrainasse rahu tooma pidanud Minski lepetest kinni ei peeta.

Teisalt on Venemaa Euroopa Liidu mõne liikme nagu Saksamaa jaoks suurim maagaasi tarnija ning mängib otsustavat rolli mitmes rahvusvahelises konfliktis ja küsimuses, mis on seotud ka Euroopa strateegiliste huvidega nagu Iraani tuumalepe ning sõjad Süürias ja Liibüas.

"Venemaa ja Euroopa Liidu suhted ei ole praegu tõesti väga head, kuid isegi külma sõja ajal me rääkisime teineteisega," ütles Merkel. "Seega ma ei arva, et mitte rääkimine probleemide lahendamiseks sobiks."