Kõrgetasemelist virtuaalistungit juhtis peaminister Kaja Kallas Võru riigimajast. Oma sõnavõtus tõstis Kallas esile Eesti digiedulugu, aga ka küberruumiga seotud võimalikke ohte.

"Oleme viimase aasta jooksul näinud, kuidas tervisehoiusektori vastu suunatud küberoperatsioonid võivad endast kujutada reaalset ja käegakatsutavat ohtu," ütles Kallas. "Elutähtsa taristu, näiteks meditsiinisüsteemi, energeetika või veevarustuse töö häirimisel võib olla laastav mõju riigi toimimisele ja inimeste eludele," lisas ta.

Istungil andis küberjulgeolekust ülevaate ÜRO asepeasekretär ja kõrge esindaja desarmeerimisküsimustes Izumi Nakamitsu.

Kohtumine andis võimaluse tõsta teadlikkust olemasolevatest riikidevahelistest kokkulepetest ja näidata, et julgeolekunõukogu võtab küberruumis toimuvat tõsiselt.

Kallase sõnul on vaja tagada, et riigid järgiksid küberruumis kokkulepitud reegleid. Tema sõnul on Eesti üks eesmärk kinnistada teadmist, et rahvusvaheline õigus ja riikide vastustundliku käitumise normid kehtivad ka küberruumis. Need elemendid üheskoos usaldusmeetmete ja suutlikkuse arendamisega on osa ÜRO-s kokku lepitud globaalsest küberstabiilsuse raamistikust, mille üks looja on olnud ka Eesti. ÜRO liikmesriigid kinnitasid seda tänavu kevadel kahe küberteemalise konsensusraportiga, mis aitavad küberruumi reegleid tugevdada ja edasi arendada.

Kallas tõi eraldi välja ka selle, et küberruumis kehtib samuti rahvusvaheline humanitaarõigus. 

Kallas rõhutas, et riigid ei saa küberohte vähendada üksi. "Internet ja tehnoloogia laiemalt hõlmavad paljusid osapooli. Küberohtudega tegelemiseks on vaja koostööd erasektori, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondadega. Üleilmsete tegevustega peavad kaasnema piirkondlikud pingutused ning suutlikkuse suurendamine küberohtudega tegelemisel. Eesti seab esiplaanile ka digitaalse lõhe vähendamise, mis peab käima käsikäes inimõiguste kaitsmisega küberruumis," ütles Kallas.

Küberjulgeolek on üks Eesti julgeolekunõukogu liikmesuse prioriteete. Eelmisel aastal korraldas Eesti küberjulgeoleku teemal ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametliku kohtumise, millest võttis sõna 60 riiki ja organisatsiooni.