Eesti jõudis olla ÜRO julgeolekunõukogu liige vaid paar kuud, kui New York muutus koroonaviiruse epitsentriks ja maailmaorganisatsiooni peamaja suleti täielikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ÜRO Eesti esinduse asejuhi Gert Auväärti sõnul muutus pandeemiaga maailma julgeolekuolukord kehvemaks, mistõttu tuli leida lahendusi, kuidas tööga jätkata.

"Tõepoolest, alguses oli see veidi üle kivide ja kändude, testiti erinevaid rakendusi, kuni lõpuks siiski jõuti toimiva lahenduseni. Me ka ise korraldasime väga mitmeid kõrgetasemelisi julgeolekunõukogu istungeid Tallinnast videosilla vahendusel. Ja seda enam on nüüd suur õnn ja au tuua julgeolekunõukogu tagasi siia saali," rääkis Auväärt.

Tema sõnul üritasid eestlased esimesel aastal õppida tundma julgeolekunõukogu maastikku, teisel aastal aga otsustati võtta juhtroll kahes olulises ülemaailmses konfliktis. Neist üks on Afganistan, teine Euroopa Liidu sõjaline missioon Vahemerel. Samuti suudeti korraldada kõrgetasemeline debatt küberjulgeoleku teemal ja seda täpselt Eesti teise eesistumise lõpus.

"Küberjulgeolek eraldiseisva teemana ei ole kunagi julgeolekunõukogu selle laua taga olnud. Sellele on viidatud läbi erinevate muude istungite, aga see on teema, mille nimel me pingutasime aastaid," selgitas Auväärt.

Ta rõhutas, et Eesti diplomaatide jaoks on olnud oluline hoida tähelepanu ka oma piirkonna muredel, näiteks Valgevenes toimuval, kuigi käegakatsutavate lahendusteni on tihti keeruline jõuda.

"Julgeolekunõukogu ei ole samameelsete riikide kogum, läbirääkimistel tuleb arvestada eri osapoolte eri vaadetega. Siiski leian, et see, et me siin neid küsimusi arutame, see, et me nendele nii-öelda prožektorivihu suuname, tähelepanu juhime, üleskutseid teeme, annab sellele märgilikkust, olulisust ja suunab tähelepanu globaalselt sinna, kus tarvis," rääkis Auväärt.

Eestile on julgeolekunõukogu liikmelisus andnud juurde tuntust ja sõpru, mis on Auväärti arvates julgeolekugarantii.