Eriplaneering hõlmab nii mere- kui ka maismaakaabli ja maismaa elektriliini asukohta kui tehnilist lahendust.

Eesti Energia tahab, et tuulepargi ehitus ja selle ühendamine põhivõrguga kulgeksid paralleelselt nii, et nad enam-vähem ühel ajal valmis saaksid.

"Riikliku eriplaneeringuga me saaksime endale liinikoridori Liivi tuulepargist kuni Kilingi-Nõmme alajaamani, kuhu me tahaksime selle ühendada või kus Elering on andnud meile liitumistingimused. See tähendab sisuliselt 16 kilomeetrit merekaablit ja umbes 30 kilomeetrit õhuliine ja sõltuvalt sellest, kuhu see koridor täpsemalt tuleks," rääkis Sutter "Aktuaalsele kaamerale".

Meretuulepargi ja põhivõrgu ühenduse eriplaneeringu algatamine ja kehtestamine on oluline eeldus Liivi lahe meretuulepargi investeerimisotsuse tegemiseks ja projekti elluviimiseks.

Eesti Energia märkis taotluses, et avameretuulepark annaks tugeva panuse Eesti varustuskindlusse ja on eeldus suuremahulise vesinik- ja salvestustehnoloogia juurutamiseks.

Projekti täismahus väljaehitamise korral võiks see katta ligi 40 protsenti Eesti aastasest energiatarbimisest.

Praegu on välja kuulutatud hange Liivi lahte kavandatava tuulepargi keskkonnamõju hindamiseks. Lisaks on vaja läbi viia mitmeid uuringuid, millest üks keerukamaid on merepõhja geoloogiline uuring.

"Jätkuvalt eesmärk on 2025 teha investeerimisotsus, et saaks alustada ehitusega ja 2028 võiks see tuulepark olla juba töös," ütles Sutter.

Rahandusministeeriumist öeldi kirjalikus kommentaaris "Aktuaalsele kaamerale", et "rahandusministeerium koostöös teiste asjakohaste ministeeriumitega tutvub taotluses kirjeldatud asjaoludega ning hindab, kas info on piisav, et valitsus saaks planeeringu algatamise üle otsustada. Vajadusel küsitakse taotluse esitajalt täiendavat infot."

Eesti Energia on varem Eleringile ette heitnud erapoolikust meretuuleparkide projektide arendamisel, kuna Elering ja Läti võrguettevõtja on kokkuleppe raames plaanitavast uuringust Eesti Energia tuulepargi kõrvale jätnud.