Eestis on arendamisel kaheksa meretuuleparki

Foto: Rene Kundla/ERR

Eestis on meretuulepargi projekte arendatud juba 2006. aastast. Praegu on neid töös kaheksa. Tuulikuid peaks kokku tulema 1430, koguvõimsusega 13 000 megavatti. Samal ajal kompab Elering võimalusi oma taristu rajamiseks tuulikutest elektrijaamani.

Arendamisel olevatest meretuulepargi projektidest kavandatakse kolme Liivi lahte, kaht Saaremaa rannikule, üht Sõrve kanti, üht Hiiumaale ja üht Neugrundi madalikule. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel peaks aastaks 2030 võrgus olema ja elektrit andma vähemalt kolm parki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need on siis Eesti Energia Liivi lahe projekt, Saare Wind Energy projekt, mis tuleb Saaremaa alla ja Eesti Läti ühisprojekt, mille asukohta me veel täna ei tea," ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.

Eesti ja Läti sõlmisid möödunud aastal vastastikuse mõistmise memorandumi, millega kavandatakse ühist, kuni 1000 megavatist meretuuleparki. Kuhu, pole teada. Meretuulepargi eeldatav valmimisaeg on samuti aasta 2030.

Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles, et riigil on mõttekas oma merealade peale korralda oksjonilaadne skeem, et uurida kuhu keegi on nõus kõige soodsama hinnaga tuuleparki ehitama. "Siis kui see otsus on tehtud, siis selle otsusega koos peaks tulema ka võrguarendamise plaan. Merevõrkudest töös ei ole ühtegi praegu. Ära ootamise mõte ongi selles, et siis me teame kuhu seda teha," lausus Kilk.

Terje Talv loodab, et pargid tulevad ruttu. "Saare Wind Energy on öelnud, et nemad soovivad, et aastal 2028 1.jaanuaril nende park annab võrku elektrit.
Eesti riik on välja öelnud, et meie tuulemahtu mere peal on 7,3 gigavatti, mis tähendab, et sinna mahub neid parke veel. Üks suur meretuulepark on enam-vähem 1000 megavatti ehk üks gigavatt," rääkis Talv.

Kuna Eesti elektritarbimise vajadused katab ära kolm tuuleparki, siis ülejäänu saaksime müüa.

"Ambitsiooni mõttes on väga hea, kui Eesti tulevikus ongi elektri eksportija. Tänase päeva võrgud on natukene väiksemate mahtude peale väljaarendatud. See eeldab ikka päris suurt raua paigaldamist," ütles Kalle Kilk.

Ja miks mitte liikuda edasi vesiniku suunas. "Väga ilus mõte on see, et tulevikus meie teeme mere pealt meretuulest vesinikku ja Eesti ühistransport kõik sõidab näiteks vesinikuga," sõnas Terje Talv.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: