Leedu piirivalve teatel on seal tänavu tabatud üle 1200 sisserändaja. Peamiselt on tegu Afganistanist, Kamerunist, Iraagist ja Süüriast pärit inimestega, paljud neist on dokumentideta. 10-liikmeline ESTPOL5 abimeeskond asub Eestist Leedu poole teele sel kolmapäeval, esialgu kuuks ajaks.

"Leedu on meile öelnud, et neil on abi vaja isikute avastamisel, mis puudutab näiteks droone ja droonipiloote, nende 10 hulgas on kaks droonipilooti ja saadame ka kaks drooni Leedusse, mis aitaks saabuvaid inimesi avastada. Ülejäänud vastavalt Leedu palvele aitavad hoida korda ja tagavad režiimi laagrites," lausus PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.

Riiki sisenemiseks valitakse Belitševi sõnul kõige lihtsam moodus.

"See võib olla üle rohelise piiri, läbi võsa tulemine, aga ka läbi piiripunkti võltsitud dokumentidega sisenemine või kasutades ka sisepiire, et Schengeni riikide vahel liikuda," ütles ta.

Julgeolekueksperdi Erkki Koorti sõnul pole kahtlustki, et ebaseaduslik ränne Leedu suunal on Valgevene võimude organiseeritud.

"Valgevene teeb kättemaksu Valgevene opositsiooni toetamise eest ja see on üks meetod teist riiki mittesõjaliste meetoditega kannatama panna," lausus Koort.

Kui praegu on Leedu sisserändajate jaoks tee Lääne-Euroopa riikidesse, kõige sagedamini Saksamaale, siis koroonaaegsete reisipiirangute leevenedes võib avalduda ka surve Eestile.

"Kui liikumine Soome-Eesti, Soome-Rootsi vahel või sisenemine Soome või Rootsi muutub lihtsamaks, siis võib vabalt muutuda ka kogu rände vool," nentis Belitšev.

Koorti sõnul on raske ennustada, kui kaua Valgevene Leedu survestamist jätkab.

 "Kui Soome ja Venemaa rändekriisi ajal hästi palju inimesi tuli Soome, siis toona lõppes see surve peale Soome presidendi kohtumist Venemaa presidendiga. Varasemad kohtumised siseministri ja piirivalvega ei andnud mitte mingit tulemust. Täna on Leedul Valgevenega see probleem, et neil ei ole mitte kellegagi läbi rääkida, sest Valgevene juhti Lukašenkat Euroopa reeglina ei tunnista," lausus Koort.