HTM-i kommunikatsioonikonsultant Kadi Kolk selgitas ERR-ile, et uuendatud määrus puudutab ennekõike õpetajakutseta ning valikaine või -kursuse õpetajaid ja eripedagooge.

Eelmine muudatus määrusele "Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded" hakkas kehtima 2013. aastal ja seal sätestati, et õpetaja kvalifikatsiooninõue on magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omamine, lisaks peab õpetajal olema õpetajakutse.

Kui inimene on kõrgkoolis õppinud näiteks juurat või majandusteadust, tuleb tal määruse järgi eraldi õpetajakutse omandada, sest seesugustel erialadel seda ei väljastata.

Samas mõjutas määrus neid õpetajaid, kes enne 2013. aastat koolis töötasid, omades küll vastavat kvalifikatsiooninõuet, kuid mitte õpetajakutset. Seega otsustati neile teha erand ehk õpetajakutset nad omandama ei pidanud.

Küll aga tuli uue määruse seletuskirja järgi erandiga kaasa keeruline ja õpetajate hinnangul ebavõrdne praktika, sest esmalt tuli selgeks teha, kas õpetaja on enne 2013. aastat koolis töötanud ning kas tema omandatud kvalifikatsioon üldse vastab nõuetele. Siis omakorda ilmnes, et aastaid õpetajana töötanud inimesed kvalifikatsiooninõuetele enam ei vastanud.

Hätta jäid mitut ainet õpetada soovivad pedagoogid

"Kehtiv rakendussäte ei võimalda kvalifikatsiooninõudeid täidetuks lugeda õpetaja puhul, kes õpetas varem üht õppeainet ja oli konkreetse õppeaine õpetajaks õppinud (nt ajalugu), kuid nüüd õpetab teist õppeainet (nt geograafia). Põhjus selles, et varem kehtinud määrus viitab tasemehariduse nõude puhul konkreetsele õppeainele või ainevaldkonnale," seisab uue määruse seletuskirjas.

Seega inimene, kes töötas näiteks ajalooõpetajana, kuid soovis õpetada hoopis geograafiat, ei täitnud kvalifikatsiooninõudeid ning pidi omandama õpetajakutse.

Uue määruse järgi saavad seesugused õpetajad aga ilma kutse omandamise nõudeta õppeainet vahetada.

Kolk selgitas, et seda saab teha juhul, kui inimene on enne 2013. aasta 1. septembrit õpetajana töötanud ning omandanud kas pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse või kõrghariduse tema poolt õpetatavas aines.

"Ning tal on pedagoogilised kompetentsid või magistrikraad õpetajakoolituse õppekaval, kuid kellele ei väljastatud õpetajakutset, sest õpet läbiviiv ülikool ei olnud veel alustanud õpetajakutse andmist," täpsustas ta detaile.

Valikaine õpetajad ja eripedagoogid õpetajakutset ei vaja

Lisaks peavad koolijuhid hakkama valikaine õpetajate ainealalistele oskustele hindama ka pedagoogilisi kompetentse. Neil aga õpetajakutset vaja pole.

Seega lisandub koolijuhtidele täiendav kohustus kompetentse hinnata. Samas, kui õpetaja õpetab tõhustatud või erituge saavaid lapsi (sh tavaklassis), siis peavad tal Kolgi sõnul edaspidi lisaks magistrikraadile ja õpetajakutsele olema ka eripedagoogilised kompetentsid. Seni nõuti seda vaid põhikooli erivajadustega laste klassi õpetajatelt, selgitas Kolk.

"Muu kõrgharidusega, kuid õpetajakutset mitteomava isiku puhul saab kooli direktor hinnata tõhustatud ja erituge saavate laste õpetamiseks vajalikke kompetentse näiteks varasema töökogemuse või läbitud koolituste põhjal," seisab seletuskirjas.

Seega õpetajakutset siiski kõigilt ei nõuta. Muu hulgas leevendatakse Kolgi sõnul nõudeid eripedagoogide jaoks.

"Kui seni nõuti neilt eriklassis õpetamiseks lisaks magistrikraadile ja eripedagoogiliste kompetentside olemasolule õpetajakutset, siis nüüd viimasest nõudest loobutakse. Leiame, et erialase ettevalmistuse või eripedagoogi kutsega eripedagoogidel on piisavad teadmised ja oskused eriklassis tõhustatud või erituge saavate õpilaste toetamiseks," sõnas ta.

Lisaks läheb olukord lihtsamaks nende õpetajate jaoks, kes vahepeal mõnel muul ametipositsioonil töötanud on.

"Näiteks puudutab see neid, kes on kunagi saanud ettevalmistuse ajalooõpetajana ja töötanud õpetajana enne 2013. aastat, ei pea juhul, kui nüüd ametisse naasta, õpetajakutset taotlema. Pikaajaline pedagoogiline kogemus on oluline ja me usaldame seda," sõnas Kolk.