Uuring: teisest sambast lahkujad on riigi suhtes umbusklikumad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Teine pensionisammas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kantar Emori värske uuringu kohaselt eristavad teise sambasse jääjaid, otsuses kõhklejaid ja lahkujaid erinev usalduse tase riigi, pensionisüsteemi, pankade ja ekspertide suhtes ning erinev riskivalmidus.

Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson ütles ERR-ile, et teisest sambast lahkujate profiili moodustavad üldiselt keskealised madalama sissetuleku ja haridustasemega inimesed, kes on kogunud piisavalt kaua, mille tulemusena on neil II sambas keskmisest veidi enam raha.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja rääkis uuringu esitlusel, et keskiga on just see aeg, kus inimesed peaksid sissetuleku dünaamikat arvestades võrreldes varasemaga rohkem pensionieaks kogumisele panustama.

"Inimesed on loomult kärsitud ja seetõttu ei ole pikaajaliselt kasulikud otsused alati lühiajaliselt eelistatud," sõnas Oja.

"Teame ju küll, et mõistlik on tulevikuks raha koguda, vähem rasvast toitu süüa või rohkem trenni teha, aga täna tahaks ikka teha seda, mis kohe rohkem kasu kaasa toob. Just sellepärast on vaja kohustuslikke kogumissüsteeme, mis inimeste tänast heaolu tegelikult vähe mõjutavad," lausus Oja. 

Selgemini eristuvad lahkujad ja jääjad hoiakute osas. "Kogumist jätkata otsustanud inimesed usaldavad reeglina enam kõiki süsteemi osalisi ning ka erinevaid asjatundjaid, kes on pikaajalist kogumist meedias analüüsinud ning oma soovitusi andnud. Lahkuda otsustanuid seob keskmisest madalam usalduse tase," rääkis Heidi Reinson.

Ainus aspekt, kus lahkujate usalduse tase on jääjate omast kõrgem, on Reinsoni sõnul usaldus iseenda finantsteadmiste suhtes.

"Paljude jaoks ei ole teisest sambast lahkumine seotud tulevase sissetuleku või tänaste maksudega. Pigem on osa inimeste jaoks tegu protestiotsusega, kui vaadata kõrget usaldamatust riigi suhtes," lisas Oja kommentaariks.  

Teiseks esile kerkivaks tunnuseks on riskivalmidus ja sellega seonduvalt ootus investeeringute tootlusele üldisemalt. Kui sambasse jääjad aktsepteerivad pigem väiksemat riski ja tagasihoidlikumat tootlust, siis lahkumisotsuse teinute seas on enam inimesi, kes suhtuvad teise samba tootlusse kriitiliselt ja ootavad oma investeeritud rahalt ka üldisemalt kõrgemat tootlust. Samas on nad enda hinnangul valmis ka suuremateks kaotusteks. 

Kui osad lahkuda otsustanutest vajavad teise sambasse kogutud raha mingil kindlal põhjusel, on siiski arvestatav hulk inimesi, kes võtavad raha välja, ehkki selleks ei ole otsest vajadust ja rahal ei ole hetkel mingit kindlat otstarvet. Näiteks umbes viiendik lahkujatest plaanib teise samba raha hoiustada n-ö meelerahufondis.

"Need põhjendused tekitavad küsimuse, kuivõrd inimesed aru saavad, millised on raha teisest sambast välja võtmisega kaasnevad kulud ja kogu rahaline kaotus tervikuna. Lisaks tulumaksule kaotab inimene ju tulevaste aastate sotsiaalmaksust juurde kogunenud summa, edasise tulumaksusoodustuse, tootluse, liitintressi ja sellest tuleneva täiendava tootluse," loetles Reinson.

Selged erinevused on erinevat emakeelt kõnelevate inimeste hoiakute vahel – kui vene emakeelega inimeste jaoks on teise sambaga seonduvalt peamiseks probleemiks madal usaldus, siis eesti keelt kõnelejate seas on domineerivaks teemaks teise samba tootlus. "Oma osa on siin ilmselt aastatepikkusel kriitikal teise samba tootluse taseme suhtes," nentis Reinson. 

Uuring näitab aga ka, et inimeste inforuumid ning eksperdid, keda usaldatakse, on väga erinevad. "Enam kui pool jätkajatest usub, et avaliku arvamuse kohaselt on mõistlik kogumist jätkata, lahkujatest usub seda aga vaid viiendik," rääkis Reinson.

Samamoodi nähakse läbi oma prisma pensionifondide tootlust. "Ehkki pole mingit alust arvata, et lahkujad oleksid kuidagi viimaste aastate majanduskasvust eemale jäänud, on 70 protsenti neist oma pensionifondi tootluse suhtes rahulolematud. Jääjatest arvab sama aga umbkaudu 30 protsenti," rääkis Reinson. 

Ehkki pensionisammaste üle on Eesti ühiskonnas ja meedias väideldud pikalt, on inimeste teadlikkus endiselt üllatavalt madal. "Vaid 39 protsenti vastanutest teadis, et teise samba osakud on päritavad, ja 15 protsenti arvas, et täna ei ole teise samba süsteemi, kuhu inimene ise paneb kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab neli protsenti inimese sotsiaalmaksust," rääkis Reinson.

Sambast lahkumise tagajärgi tuntakse mõnevõrra paremini. Reinsoni sõnul teab enamik, et teisest sambast lahkudes tuleb 20 protsenti kogutust tulumaksuks maksta ning süsteemiga saab uuesti liituda alles 10 aasta möödudes. 

Kui sambast lahkumise põhjustena kerkivad esile soov kasutada raha millekski muuks, kriitika selle madala tulususe suhtes või usaldamatus pensionisüsteemi vastu, siis jätkamise põhjustena nähakse ennekõike kogumise vajalikkust üldisemalt, teist sammast kui mõistlikku viisi pikaajaliselt koguda ning raha väljavõtmise suurt kulu 20-protsendise tulumaksu näol.

Pensionisüsteemi puudutavates küsimustes usaldavad teise sambaga jätkajad riiki ja pensionifonde kaks korda rohkem: jääjatest usaldab riiki 72 protsenti ja lahkujatest 36 protsenti, pensionifonde aga vastavalt 76 protsenti ja 32 protsenti.

30 protsenti lahkujatest kavatseb teise samba rahaga vähendada oma laenukohustusi, 23 protsenti vastanuist plaanib kasutada pensioniraha kodu remondiks või sisustamiseks.

75 protsenti küsitletuist peab teise samba pärimise võimalust väga oluliseks, kuid ainult 39 protsenti on sellest võimalusest teadlikud. 

Tänaseks on teisest sambast lahkumise avalduse esitanud umbkaudu 159 000 inimest. 

Pensionireformi uuringu küsitlus toimus ajavahemikus 11.–21. mai 2021 ning selles osalesid teise samba praegused ja endised omanikud, lõplikuks valimiks kujunes 1075 vastajat. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: