Keskkonnaamet prognoosib karuputke rekordaastat

Foto: Olev Kenk/ERR

Keskkonnaamet saab iga päev teateid mürgise Sosnovski karuputke kasvukohtadest ning prognoosib rekordaasta kordumist. Nimelt kaardistati mullu rekordiliselt üle 750 uue Sosnovski karuputke koloonia, mille kogupindala oli 174 hektarit.

Sosnovski karuputked toodi Nõukogude ajal Eestisse sisse ilu, silo ja meetaimedeks. Nüüd kulub nendega võitlemiseks aastaid.

Võõrliikidena kasvab Eestis hiid- ja Sosnovski karuputke, mille levitamine on keelatud ja mida tõrjutakse üleriigiliselt. Mitme meetri kõrguseks kasvavad karuputkekolooniad tõrjuvad välja kõik teised taimed ning on inimestele mürgised.

"Kui mahla sattub nahale, siis naha enda kaitsevõime väheneb ja sinna tekivad kõigepealt punased laigud, hiljem tulevad sinna villid. Need villid paranevad väga kaua ja need armid pärast ville võivad olla isegi kuid ja kuni isegi aasta," rääkis keskkonnaameti peaspetsialist Käthlin Rillo.

Kõige rohkem on mürgist karuputke leitud Harjumaal, Kagu-Eestis, Tartumaal ja Ida-Virumaal. Piiriäärselt alalt levib karuputk Eestisse, sest Venemaa seal tõrjet ei tee, rääkis teisipäeval Tallinnas lennujaama lähistel mahaniidetud karuputkede kasvuala kaardistanud Rillo.

"Siin on veekaitse vöönd. Mürgitamine on siin välistatud. Kuna siin on võsa ka, siis kaevamine on ka keeruline. See on üsna tihe koloonia. Siin on näha, et siin on kontsud püsti, see on massiline ja juba aastaid siin olnud," rääkis Rillo.

Karuputkekolooniast tuleks teavitada keskkonnaametit, sest koloonia lisatakse tõrjesse. Selleks tuleb karuputkest tehtud foto saata aadressil info@keskkonnaamet.ee. Maaomanikud võivad üksikud putked ise välja kaevata. Ohutuse mõttes tuleb katta nahk ja silmad, et need ei puutuks kokku putke väga mürgise, põletava mahlaga.

"Lõikamine on esimene asi. Kui õisikud ei ole veel seemnetega – õied maha võtta, juured välja kaevata vähemalt 30 sentimeetri sügavusest. Kui seemned on seal otsas ja see õis ära lõigata, siis iga lehe juurest ta võib ajada uue õie välja. Ühel taimel võib olla 20 000 kuni 100 000 seemet otsas," lausus keskkonnaameti spetsialist Roman Zuzionok.

Juppideks tükeldatud lillakaspunaste vartega Sosnovski karuputk tuleks panna näiteks puu okste külge kuivama ja hiljem hävitada. Valmimata seemnekobaraid maha jätta ei tohi, sest need võivad järelvalmida. Maha vedelema jäetud taim võib aga sobivates tingimustes uuesti juurduda.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: