Olavi Lepp: maksubaas tekib lisandväärtusest, mitte raha ümberjagamisest

Foto: Priit Mürk/ERR

Maksudebati juures on oluline tähele panna, et varade ümberjagamisest ei teki majanduses paremat olukorda, vaid esmalt tuleb luua lisandväärtust, mida siis saab maksustada, ütles Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Lepp sõnas, et jälgib maksudebatti mõõduka muretundega. "Kõik saavad ju aru, et ümberjagamisest ei teki raha juurde," lisas ta.

Maksureformi asemel tuleks tema hinnangul tähelepanu pöörata lisandväärtusega töökohtade loomisele ja tootmisele Eestis, sest siis tekib maksubaas ja varad, mida saab maksustada.

Lepp selgitas, et majanduskasvu puhul tuleb tähele panna seda, mis perioode omavahel võrreldakse.

"Me võrdleme end tihti aasta aasta vastu ja eelmine aasta samal ajal esimene kvartal, eriti teine kvartal ei olnud heas seisus," selgitas Lepp ja lisas, et seetõttu võib tekkida ka petlik mulje.

Samas lisas ta, et Eesti majanduskasv on mööda läinud eelmisest kõrgpunktist ning seetõttu saab öelda, et riigil on läinud väga hästi. Pangajuhi sõnul pole aga kõige mõistlikum Eestit Lätiga võrrelda, sest seal on teistsugune majanduse struktuur, maksukeskkond ja ka tööjõud.

"Ma arvan, et selline valmisolek oli ettevõtjatel väga hea /---/, et olla paindlik ja olla valmis ühel hetkel kokku tõmbuma ja teisel hetkel kiiresti tootmist käima panna," selgitas Lepp Eesti edu.

Ta lisas, et oluline on ka see, et Eesti ettevõtjatel on head koostöösuhted oma rahvusvaheliste partneritega Euroopas.

"Samas ei tohi ära unustada, et osal ettevõtetel on endiselt raske, aga laias laastus olen nõus, et olme liikumas kiire kasvu tempos," sõnas Lepp ja lisas, et ökonomistid ennustavad Eestile teises kvartalis kuni kümneprotsendilist majanduskasvu.

Üheks murekohaks on Lepa sõnul turism, kus pole veel oodatud avanemist toimunud ning ettevõtjatel jääb seetõttu tulu saamata, kuna siseturismi suurusjärku ei anna rahvusvaheliste turistidega võrrelda.

"Mis kindlasti juhtub igasuguse kriisiga ja sellest ka see vana väljend, et ei tohi head kriisi raisku lasta. Selle mõte ongi see, et tuleb kohanduda. Majanduses liiguvad ressursid sinna, kus on võimalik ressurssidele parem rakendus leida, nii inimesed kui raha," ütles Lepp.

Kinnisvara hind kasvab stabiilselt

Kuna rahvusvaheliselt trükivad erinevad keskpangad raha juurde, kaasneb sellega ka hinnatõus, sõnas Lepp. "Kui kõigil on raha nii palju käes, tekib konkurents ressursside üle ja hinnad lähevad üles," ütles pangajuht ja lisas, et üheks näiteks on nafta hind.

Eestis on olnud ka stabiilne hinnakasv kinnisvaras, mida saab vaadata palga ja ruutmeetri hinna suhtest, selgitas Lepp. Tema sõnul on saab keskmise palga eest Tallinnas osta 1,6 ruutmeetrit kinnisvarapinda.

"Kriitika, mis puudutas pensionisüsteemi oli sellest, et olid kõrged tasud, madal tootlus, mis tulenes sellest, et olid piirangud, kuidas võib investeerida ja kolmandaks /---/ väljamaksete loogika, mis ka seadusega muudeti ära. Ehk kõik probleemid, mida ette heideti olid juba lahendatud. Edasi läks rohkem juba selleks, et jagame inimestele lubadusi," sõnas Lepp pensionireformi kohta.

Lisaks ütles Lepp, et kampaaniad, mis kutsuvad inimesi oma raha II sambasse alles jätma, ei ole õnnestunud, sest need, kes lahkuda soovivad, on oma otsuses juba täiesti kindlad.

Muu hulgas tuli saates põhjalikult juttu ka Swedbankiga seotud rahapesuskandaali järelmõjudest, laenamisest ja panganduse tulevikust.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: