Praegu riigikogus menetlemisel oleva lisaeelarve järgi eraldatakse suviste õpilaagrite korraldamiseks kuus miljonit ning sellest peaks jaguma minimaalselt 50 000 noorele õpilaagrite korraldamiseks.

Kui valitsus haridusministeeriumis koostatud määruse kinnitab, saavad laagrite korraldamiseks raha taotleda nii koolid kui noortega tegelevad MTÜ-d.

"Eelnõu järgi on taotlejate ring võimalikult lai – üldhariduskoolid, kohalikud omavalitsused, kutsekoolid, huvihariduse pakkujad, ülikoolid, noorteorganisatsioonid laiemalt ning MTÜ-d, kes tegelevad noortega," ütles Põld.

Mida saadud rahaga täpselt tehakse ehk millised laagrid korraldatakse, jäetakse samuti koha peal otsustamiseks. Kui palju noori Eestis on, kes taolist laagrit vajavad, haridusministeeriumis ei teata, seetõttu jäetakse ka kohalike otsustada ka see, kes noortest laagrit vajavad.

"Et võimalikud pakkujad tuleksid koha peal kokku ja teeksid selgitustöö seal ära, kes on noored, kes võiksid laagris osaleda. Kindlasti on see vabatahtlik, see ei käi suunamisega, et kool või kohalik omavalitsus ütleb, kes peab laagrisse minema," lausus Põld.

Põllu sõnul ei pea laagrid keskenduma vaid õpilünkade likvideerimisele, sest seda lühikese laagriajaga nagunii teha ei jõua. "Kindlasti me ei näe, et seal peab toimub vaid õppetegevus, kindlasti peab seal olema ka rõõmu pärast. Tasakaal peab olema õpihuvilaagris. Me kindlasti ei tasanda lühikese ajaga ära õpilünkasid, mis on lastele jäänud. Seal on õpihuvi, õpimotivatsiooni toetavad tegevused," rääkis ta.

Mida laagri korraldajad pakuvad ja keda sinna kutsuvad, jääb nende otsustada, kuid haridusministeerium nõuab aruandlust, et olla kindel, et riigi raha ikka õigesse kohta läks.

"Laagri taotluse kokkupanemise juures on juba erinevad osapooled kaasatud, see ongi üks laagri korraldamise tingimusi – koostöö partneritega, et koolid ja noorteorganisatsioonid arutavad läbi, mis tegevusi seal laagris tehakse, kuidas kujuneb laagri päevakava. Me soovime laagri toimumise kohta näha ka aruandlust, ja siis näeme, kas vahendid on kasutatud sihtotstarbeliselt, ja loodame, et ikka on," rääkis Põld.

Põllu sõnul loodavad praegu kõik, et sügisel saab jätkata normaalse eluga, kuid see ei pruugi nii minna, ja see tähendab, et lapsed peavad ka siis olema valmis iseseisvalt õppima.

"Kui pikal perioodil on lapsed pidanud õppima distantsilt ja pole olnud võimalik kokku saada, siis on väga keeruline iseseisvalt leida õpimotivatsiooni. Selliseid muresid on koolides päris palju. Laagrite eesmärgiks ongi selliste laste kokkutoomine ja õpihuvi ja -rõõmu ärgitamine," lausus Põld.

Taoliste õpihuvilaagrite jaoks jagab riik raha esmakordselt. "Sellist õpihuvi laagrit, nagu me praegu teeme, kuue miljoni eest eraldi meede, see on puhtalt seotud kriisist väljumisega, sellist pole varem olnud," ütles Põld.

Täpsed detailid, millal ja kuidas raha saab laagrite korraldamiseks taotleda, saavad paika siis, kui valitsus määruse kinnitab, lausus Põld.