Soome muretses enne paketi avalikustamist väga oma metsade pärast, peljates, et Euroopa Liit hakkab ette kirjutama, kui palju võib raiuda ja et teised ei pea Soome metsarikkusele lootes nii palju pingutama.

Soome esindaja Euroopa Parlamendis Ville Niinistö ütles, et selliseks hirmuks ei ole põhjust, sest Soomelt oodatakse hoopis senisest vähem. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Soome metsade süsiniku neutraliseerimise võime olema 17 miljonit tonni aastas, aga see on juba praegu üle 25 miljoni tonni, märkis Niinistö. Täpsemad meetmed metsandusele tulevad veel hiljem eraldi.

Soomele teeb muret ka heitkogustega kauplemise laiendamine mereliiklusele. Soomlased tahavad, et kindlasti arvestataks riikide eripära, sest näiteks külmade piirkondade jääklassiga laevad võtavad rohkem kütust ja seega saastavad rohkem. Õhusaaste pealt maksmine nõrgendaks seetõttu põhjapoolsemate riikide konkurentsivõimet.

"Meie väliskaubandus sõltub oluliselt mereliiklusest. Soome peab väga tähtsaks, et heitkogustega kauplemisel arvestataks talvist laevaliiklust," ütles Tuppurainen.

Soomlased arutlevad ka selle üle, kuidas kliimapakett mõjutab autoliiklust ja hoonete kütmist. Soome maapiirkondades on palju vanu maju, mida köetakse praegu kütteõliga. Fossiilkütused saastavad rohkem, õhusaaste eest tuleb maksta ja seetõttu kütuse hind tõuseb.

Sama käib ka vana tüüpi autode kohta. Vähemalt praegu on elektriautod märksa kallimad kui tavalised bensiini- või diiselautod ning paljud inimesed ei saa endale niisama lihtsalt keskkonnasõbralikumat sõidukit lubada. Soome on püüdnud saavutada, et vähemalt gaasiautode tootmine jätkuks, aga Euroopa Komisjoni ettepanekus on siiski juttu peamiselt elektriautodest.

Soome on toetanud raskeveokite üleviimist gaasile. Soome autoettevõtete liit märgib, et bensiini- ja diiselautosid ära ei keelata, aga tõenäoliselt mõjutab keskkonnanõuete karmistamine juba õige pea näiteks kasutatud autode hinda järelturul.

Majandusminister Mika Lintilä usub, et kliimapakett toob kaasa suured investeeringud, peaasi, et neid liigse bürokraatiaga takistama ei hakataks.

"Kliimaeesmärgid saavutatakse tehnoloogiainvesteeringute kaudu, mitte inimeste igapäevaelu askeetlikuks muutmisega," rõhutas Soome majandusminister.

Soome opositsioonipoliitikutele ei meeldi mõte kliimafondist, millest saaks toetada vaesemaid inimesi.

Kristlike demokraatide juht Sari Essayah tuletas meelde, et riikide sotsiaalpoliitika ei ole Euroopa Liidu asi, eriti kui seda on kavas hakata tegema energiapoliitika kaudu.

Positiivseks peab Soome kliimapaketi juures seda, et soomlastel on suured kogemused rohelise tehnoloogia vallas ja tänu sellele tekib kindlasti töökohti juurde.

Majandusuuringute instituut Etla märgib, et kliimaeesmärgid mõjutavad eri valdkondi erinevalt. Mõned tööstused peavad plaanitust kiiremini investeerima energiakasutuse tõhustamisse ja see on kallis.

Suuri investeeringuid tuleb teha ka metsatööstuses. Etla prognoosijuhi Markku Lehmuse hinnangul võib kliimapakett esialgu kaasa tuua töötuse suurenemise. Näiteks autotööstusele on kliimapakett paras väljakutse, aga Lehmus märkis, et Uusikaupunkis asuv tehas on juba näidanud, et suudab toota vähem saastavaid autosid.

Paljud tööstusharud saavad kliimapaketist kasu: tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime suureneb. Energiatööstus võidaks samuti: turbast loobutakse aastaks 2025 ja kivisöest neli aastat hiljem. Kui fossiilkütustest jääb alles ainult maagaas, on Soome juba paljudest teistest liikmesriikidest ees. Kui heitmete hind on kõrge, on Soome ettevõtted paremas seisus.

Üldiselt peetakse Soomes kliimapaketti heaks algatuseks, sest see pidurdab kliimamuutusi ja loob puhtama elukeskkonna. Suve jooksul arutab Soome oma seisukohad läbi, et sügisel algavates aruteludes täie jõuga enda eest seista.