Kliimapakett tekitab Eesti energeetika- ja transpordisektoris segadust

Euroopa Komisjoni esitletud kliimapakett "Fit for 55" tekitab ekspertide hinnangul Eesti energeetika- ja transpordisektoris segadust ja vajadust suurte ümberkorralduste järele, mis ei pruugi aga reaalsed olla.
Alexela Grupi tegevjuht Andreas Laane ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et kliimapakett tundub talle esmajoones veidi segane.
"Mingil määral see otsus tuli selline, nagu on ka koridorides sosistatud, aga võibolla ma olen kergelt pettund. Selle pärast, et hetkeotsus on natuke selline loosunglik, palju meetmeid või valemeid või mis üldse juhtuma hakkab luuakse järgmise aasta esimeses poolaastas," selgitas Laane.
Laane sõnul jääb palju asju veel arusaamatuks ning näiteks pole kvootide määramist väga täpselt selgitatud. Ta tõi välja, et kütuste maksustamise puhul pole selge, kas heitetase mõõdetakse auto summutist või kütuse tootmiselt.
"Ja natuke meenutab ühte teist liitu, kus olid ka viisaastaku plaanid, mida siis vahetevahel ümber vaadati suurte hüüdlausetega," lisas Laane Euroopa Liidu tegemiste kohta.
Laane sõnul on selge, et elu läheb kallimaks, eriti võib hakata tõusma ja ka kõikuma elektri hind.
"Kui need meetmed tulevad, siis tuleb tubli kallinemine kõigile. Ma arvan, et on väga raske hinnata, mida see tegelikult tähendab Euroopa tootmissektorile, kui võrreldes konkurentidega oled energiasisendilt hoopis teises maailmas," ütles ta.
Laane selgitas, et seesuguse käitumisega võib EL end turult välja maksustada.
Kuna eestlased sõidavad Laane sõnul keskmiselt 12 aastat vanade autodega, siis on elektriautodele üleminek raskendatud, sest inimesed jäävad oma autodega veel edasi sõitma.
Samas on Laane sõnul Eestisse üha rohkem elektriautode laadimispunkte hakatud paigaldama, kuid ambitsioonikaid eesmärke autode kasutamise osas ei pruugi olla võimalik täita.
Laane lisas, et Eestis on arendatud biogaasi kasutamist autokütusena. Ta täpsustas, et et iga kilo biometaani neutraliseerib sama suures koguses CO2-te.
"Kui auto sõidab ainult biometaaniga, siis ta kindlasti on keskkonnale säästlikum kui see auto, mis sõidab 60 protsenti fossiilse elektriga ja 40 protsenti taastuva elektriga," selgitas ta.
Üks märkimisväärne aspekt on Laane sõnul ka see, et Euroopas kasutatakse näiteks Hiinas toodetud päiksepaneele, et siin lokaalselt rohelist elektrit toota. Samas ei pruugi paneelide tootmine ise eriti roheline olla.
Küsimused tiirlevad ka põlevkiviõli tootmise ümber ning Eesti seniste pingutuste osas olla kliimaneutraalsem, sest paketi järgi tuleks tootmissektoris läbi viia palju muudatusi.
"Ma arvan, et see kõige suurem segadus, mis minul täna on, et see pakett sisaldab nii kallinemisi kui ka toetusi, aga on ebaselge, milleks toetused lähevad," lisas Laane.
Kliimapaketi eesmärgid vähendavad konkurentsi ja pole kohati reaalsed
"Eks ta (kliimapakett – toim.) tähendab tegelikult mitut asja, esiteks kinnitab väljakujunenud arvamust, et Euroopa Komisjoni rohepaketi taga on väga ambitsioonikas eesmärk Euroopa Liidu tehnoloogiaarengut kiirendada," ütles autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Arno Sillat.
Sillat selgitas, et hetkeks, kui muu maailm avastab, et oleks vaja rohelisemalt toota, on EL-il plaan juba sammu võrra ees olla ja pakkuda teistele rohelisi tehnoloogiaid. Sillati sõnul on see iseenesest õilis eesmärk.
"Eks Põhja-Koreal on ka õilis eesmärk: anname süüa ja raketid lendavad, kui ei lenda, siis võtame pead maha," ütles ta.
Kliimapaketi mõjul suureneb surve Euroopa masinatööstusele ning selle konkurentsivõime muu maailmaga väheneb.
Neid tehnoloogiaid, mida praegu kasutada soovitakse, pole Sillati sõnul veel täielikult valmis saadud. Näiteks on üheks võimaluseks vesinikutehnoloogiate kasutamine, kuid praegu on need veel väga kallid.
Ka Sillati sõnul on Eestis ja Põhjamaades tegeletud biometaaniga, kuid EL pole seda varem suuresti toetanud ning tehnoloogia pole seetõttu ka laialt levima hakanud.
"Teadaolevalt 2035 praegu Euroopa Komisjoni plaani järgi on ikkagi sisepõlemismootoritel punane joon peal, ükskõik, mida nad sinna sisse panevad," sõnas Sillat.
Nii Pariisi kliimalepe kui ka Volkswageni diisliskandaal vähendasid diislikütusega sõitvate autode ostmist Euroopas, mistõttu hakati Sillati sõnul ostma rohkem bensiinil sõitvaid autosid. Seetõttu hakkas suurenema aga CO2 emissioon, mis oli vaikselt juba vähenema hakanud. "Üks käsi ei tea, mis teine teeb, see tõi kaasa turbulentsi," lisas ta.
Elektriautod pole aga pragu veel kõigile rahaliselt kättesaadavad ning nende ostmine pole majanduslikult mõistlik, selgitas Sillat.
"Inimene, kes kasutab täna maapiirkonnas autot, et täita mingisuguseid elutähtsaid funktsioone /---/, kasutab selleks eakat, aga suhteliselt töökorras autot. Siis see hüpe uue tehnoloogia peale ei ole mõistlik, ei ole reaalne isegi," selgitas Sillat.
Kui kõikidele elektriauto ostmiseks toetust maksta, kaob tema sõnul aga toetuse mõte ära.
Minister Aasa hinnangul tekivad suurimad vaidlused transpordi ümber
"Igas paketis on seda, mida saab toetada, on kindlast neid punke, mida tuleb kaitsta ja on kindlasti neid punkte, kus seisavad ees väga tulised arutelud," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Aas rõhutas, et paketi näol pole tegemist veel millegi kindlaga ning nüüd hakkavad riigid eraldi ja hiljem omavahel sealseid punkte läbi arutama. Ta lisas, korduvalt, et kõige tulisemad vaidlused koonduvad just transpordi ümber.
Transpordis ja elamumajanduses tuleb paketi järgi Eestis varasema 13 protsendi asemel heitmeid vähendada aga 24 protsendi võrra.
"Meil on tegelikult ka meetmed selleks, et piloteerida vesinikuprojekte, oleme võtnud seadusemuudatusi vastu, mis räägivad elektri laadimistaristu välja ehitamisest /---/, meil on ka meetmed selleks, et toetada keskkonnasõbralikku ühistransporti, nii et oleme samme astunud. Aga kas see on piisav 24 protsendi saavutamiseks selle aja jooksul, väga palju sõltub sellest, kuidas areneb tehnoloogia," sõnas minister.
Kuna vedelkütuste kasutamist tahetakse vähendada, siis hakkab vähem riigile laekuma ka aktsiisiraha, selgitas Aas.
"Ka rohelised autod tahavad sõita korralikel teedel ja selleks, et korralikke teid ehitada, on vaja, et teatud maksulaekumine säiliks," ütles Aas ja lisas, et praegune kütuseaktsiis võib asenduda mõne teise tasuga.
Aasa sõnul tuleb elektriautode kasutamise osas teha enne põhjalik sotsiaal-majanduslik analüüs.
"Sisepõlemismootori keelustamine või tootmise lõpetamine mõjutab ennekõike neid inimesi, kes on väiksema sissetulekuga," lisas minister.
Ka Aasa sõnul tekitab kliimapakett küsimusi praeguste eesmärkide muutmise osas, sest paljud valdkonnad satuvad seetõttu raskustesse.
Erinevaid riike ei saa ministri hinnangul ühe puuga võtta, arvestada tuleb kõikide eripäradega. Lisaks viitab pakett osalt ka üle-euroopalise maksusüsteemi loomisele, mis on Aasa hinnangul aga problemaatiline.
"Ma arvan, et ministeeriumid saavad oma seisukohad kujundatud kuskil septembris, selle aasta sügisel kindlasti tuleb arutusele Vabariigi Valitsuses ja järgmine aasta on aeg, kus läheb üle-euroopalisetks aruteludeks," selgitas ta.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve