Jüri Raidla lükkas tagasi ettepaneku kandideerida presidendiks
Eesti õigus- ja riigiteadlane ning taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister Jüri Raidla kinnitas ERR-ile, et ta lükkas tagasi koalitsiooni ettepaneku kandideerida Eesti presidendiks.
Kas teile on tehtud ettepanek kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks?
Jah, on.
Kas te võtsite selle ettepaneku vastu? Olete te valmis kandideerima, kui teie kandidatuur ka ametlikult esitatakse?
Paar tundi tagasi andsin vastuse, et ma siiski kandideerimisest loobun.
Miks nii?
Sellepärast, et mõnedes valdkondades ma lihtsalt pean oma ettevalmistatust presidendiameti täitmiseks ebapiisavaks.
Kirjeldage neid isikuomadusi või seda ettevalmistust, mis võiks või peaks olema presidendil.
Presidendil peaks olema ju laias plaanis kaks-kolm olulist valdkonda, mida ta peab katma. Esimene ja Eesti põhiseaduse järgi ja kõige olulisem on Eesti põhiseaduse valvur, põhiseaduse järelevalvaja. See on Eesti presidendil väga tugev võimuhoob, mille kaudu tagab ta seaduste vastavust põhiseadusele. See on võib-olla valdkond, millega ma saaksin ehk hakkama.
Teine valdkond on ju selline, mis ei ole küll otseselt põhiseaduse pädevuskataloogis kirjas, aga selline riikluse visioon ja n-ö riikluse tulevik, ma isegi olen aeg-ajalt kasutanud mõistet nagu riigiõiguse filosoof. See on ka kindlasti üks vabariigi presidendi üks funktsioone, kuigi see ei ole otseselt seaduses kirjas, aga see iseenesest põhiseaduse vaimust tuleneb.
Aga kolmas suur funktsioon või pädevusvaldkond, mille suhtes ma väga selgelt tean ja tunnen, et minu ettevalmistatuse tase ei ole piisav, on välispoliitika. Välispoliitikat vabariigi president peab tegema koos peaministri ja välisministriga, see tähendab koos vabariigi valitsusega, kuid sellises välispoliitika ruumis toimimine eeldab ikkagi ka väga selgelt pikemaajalist mitte ainult teadmist, vaid ka kogemust. Ja see osa minu ettevalmistusest on puudu.
Eestis on peaministriks küll saanud inimesi, kellel võib-olla välispoliitilist vaadet varem väga pole olnud, aga nemadki on pidanud end sisse harjutama. Kas presidendiametisse ei saa end sisse õppida?
Kindlasti saab kõikidesse ametitesse endast sisse õppida, aga ma julgen küll öelda, et vabariigi presidendi institutsioon eeldab seda, et keegi ei käsitleks nüüd Kadriorgu mingit erilist sorti elukestva õppe auditooriumina. See on ikkagi amet, mida tuleb hakata täitma esimesest päevast peale. Ja kui riigiõigusküsimustes, seaduste väljakuulutamisel või mitte väljakuulutamisel, riikluse visiooni kujundamisel on presidendil ka seisukohtade kujundamiseks piisavalt aega ja võimalust seda läbi töötada, läbi arutada, siis välispoliitilistes küsimustes tuleb väga sageli võtta seisukoht väga kiiresti. See eeldab seda lihtsalt, et see inimene on välispoliitiliste küsimustega eelnevalt tegelenud. Mina olen välispoliitika küsimustes meediavaatleja ja meediatarbija, aga mul puudub selles osas eraldi ekspertiis.
Kes tegi teile ettepaneku presidendiks kandideerida?
Mulle tegid ühise ettepaneku peaminister ja riigikogu esimees ehk Kaja Kallas ja Jüri Ratas.
Millal?
Täpselt kaks nädalat tagasi.
Ja need kaks nädalat oli aega mõtlemiseks. Kas nad proovisid teid veenda ka? Kaja Kallas ka ütles, et on läinud aega ja vaeva veenmiseks.
Ma ei oska öelda. Kindlasti võib kasutada sõna "veenmine". Aga meil olid väga mitmed arutelud just neis küsimustes, kus ma arvasin, et võib-olla minu pädevus ei ole piisav ja erinevad argumendid, mida ma välja tõin. Ma pean tunnistama, et nende vastuargumendid olid ka veenvad, midagi ei ole öelda. Selles mõttes oli diskussioon meil intensiivne ja aktiivne ja kogemuslikult väga rikastav.
Mis nende vastuargumendid olid?
Nende põhilised vastuargumendid olid, et Jüri, sinu vastuargumendid ei ole piisavad.
Kas nad küsisid teilt ka nõu, kelle poole järgmisena pöörduda?
Jah, nad küsisid.
Kelle te välja pakkusite?
Aga siin ma pean nüüd olema delikaatne. Kui te tähele panite, siis ma vastasin absoluutselt perfektselt kõigile teie küsimustele, aga siin, keda ma nüüd omalt poolt välja pakkusin, pean ma olema delikaatne ja siiski neid mõtteid mitte avaldama.
Aga kas te seda inimest ette ka hoiatasite? Kas teda oleks veidi lihtsam veenda?
Ei, ma ei hoiatanud ette, sest mul ei ole õrna aimugi selle kohta, kas minu mõtted, mida ma pakkusin välja kahe erakonna tippjuhtidele, ka neile sobilikud on või mitte. Seetõttu ka ei ole mõtet minu poolt välja pakutud mõtete pinnalt tekitada võib-olla ebakohast ažiotaaži.
Toimetaja: Merili Nael