Talis Tobreluts: aktiivse eluviisiga president peaks jätkama

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Talis Tobreluts Autor/allikas: Erakogu

Nobeli kirjandusauhinna saanud Belgia kirjaniku Maurice Maeterlincki muinasjutu "Sinilind" põhisõnum on lihtne: kõige paremad ja armsamad asjad on meil juba oma kodus olemas. Nii on meil olemas ka aktiivse eluviisiga president Kersti Kaljulaid, kes on eestlaste suurima rikkuse, tervise garant, kirjutab Talis Tobreluts.

Mulle on jäänud mulje nagu otsiksid Eesti poliitikud uut presidenti nii Mälestustemaalt, Öö paleest, Tuleviku kuningriigist kui ka Valguse templist. Just nagu tegid seda "Sinilinnus" vaese puuraiuja lapsed, õeke ja vennake, kes läksid jõuluööl laia maailma õnne otsima. Pärast retke avastasid lapsed aga, et Sinilind on neil kogu aeg kodus olemas olnud.

Presidendil on erinevaid seadusest tulenevaid rolle, nagu näiteks Eesti esindamine rahvusvahelises suhtlemises, riigikogus vastu võetud seaduste väljakuulutamine või vetostamine, riigiametnike nimetamine, riiklike autasude andmine. Kes soovib miinimumiga läbi ajada, ei peakski justkui väga palju rohkem tegema.

Küll aga on presidendil, kes on pidevalt meedia huviorbiidis, võimalik tõmmata tähelepanu olulistele teemadele, mis jääksid muidu ehk üldse kajastamata. Seda lubas Kersti Kaljulaid viis aastat tagasi presidendi ametisse nimetamise tseremoonial. Ja ta on oma lubadust pidanud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas ja mina rahva esindajana, sisuliselt ju presidendi tööandjana, olen tema tööga igati rahul.

Niisamuti olen ma rahul eratreenerina, sest lisaks presidendiametile on ta ka 51- aastane naine, nelja lapse ema, kontoritöötaja. Kahtlemata tekitab töö ja pidevalt pildis olemine stressi ja ajapuudust.

Need ja veel paljud teised vabandused takistavad tavaliselt inimestel enda tervise eest hoolitseda, aga president Kaljulaid on ametiaja algusest peale olnud sportlik. Ja on seda ka regulaarselt välja näidanud.

Kaljulaid on eeskujuks nii sõnas kui ka pildis

Paljudest poliitikutest saavad enne valimisi sportlased, lauljad, heategijad. Pärast valimisi kaotavad nad justkui kolmeks aastaks oma oskused, et need siis uuesti enne järgmisi valimisi häälte püüdmise nimel üles leida.

Paljudest suunamudijatest saavad mõne toitumiskava järgijad, spordiklubi promojad, riidebrändi eestkostjad. Pärast pildi sotsiaalmeediasse lisamist kaotavad nad oma sportlikkuse ja tervislikkuse, et need siis mõne uue pakkumise peale taas ellu äratada.

Kui aga vaadata president Kaljulaidi kuvandit sotsiaalmeedias, siis esimese suusapildi leidsin ma aastast 2018 ja viimase aastast 2021.

Prügikoristusjooks, sinilillejooks, jalgrattaga hukkunud politseinikke mälestama, Tartu rattamaratonil osalemine, Sloveenia presidendiga rulluisutamine – need on vaid mõned sportlikud tegevused tema ametiajal. Ehk et ta mitte ei tee sporti kajastuse pärast, vaid see on tema elustiil.

Kui inimese eesmärk on suurendada vastupidavust, jõudu, liikuvust, on oluline regulaarsus nii treeningus kui toitumises. Tähtis on juurutada elukvaliteeti tagav elustiil.

Kaljulaidi eeskuju aitaks päästa aastas tuhandeid inimesi

Pooled eestlastest on ülekaalulised või rasvunud. See toob kaasa emotsionaalse kaotuse inimesele ja majandusliku kaotuse riigile. Põhjus on aga lihtne: tarbitakse liiga palju energiat toidust ja joogist ning liigutakse liiga vähe.

Eestis sureb iga päev 40 inimest, pooled neist südame-veresoonkonnahaigustesse. Tegemist on peamise surmade põhjusega Eestis. Järgmine surmade põhjus on kasvajad, millesse sureb aga kaks korda vähem inimesi. Vahe on aga selles, et number üks surmade põhjus on ennetatav, pahaloomulised kasvajad tabavad inimesi ootamatult.

Statistika järgi sureb jõuludeks ebatervisliku toitumise ja vähese liikumise tõttu Eestis üle 3100 inimese. Need kõik on kellegi emad-isad, vanaemad-vanaisad, õed-vennad.

Teisalt on oluline vaadata ka majanduslikku kaotust. Südame-veresoonkonnahaiguste ravile kulub aastas üle saja miljoni euro ja koos kaudsete kuludega on kaotus lausa kuni seitse korda suurem. Järgmise suurima kuluna järgneb vähiravi. Teadlaste hinnangul on aga kolmveerand elustiilisurmadest ehk 15 surma päevas ennetatavad, kui inimesed toituksid ja liiguksid teadlikumalt.

Sotsiaalministeerium on järgmiseks kümneks aastaks loonud uue rahvastiku tervise arengukava, milles seisab eesmärgina "Ülekaalu ja rasvumise kasvutrendi peatamine, tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamine ja istuva eluviisi vähendamine."

Täpselt sama eesmärk, küll pisut teises sõnastuses, oli ka eelmisel kümnel aastal kehtinud arengukavas. Ainus häda on selles, et kui liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate täiskasvanute osakaal aastaks 2020 seati 53 protsenti, siis tegelikkuses oli see number pea neli korda madalam.

Ja kui ülekaaluliste inimeste osakaaluks seati 25 protsenti, siis tegelikkuses on see number kümme aastat hiljem lausa kaks korda kõrgem. Nende näitajate põhjal võib eelmise rahvastiku tervise arengukava kuulutada läbikukkunuks. Olen skeptiline, et uus copy-paste arengukava järgnevaks kümneks aastaks toob muutusi. Kui just selle elluviimises midagi jõuliselt ja põhimõtteliselt ei muudeta.

Ehk et küsimus pole enam selles, mis seisab strateegias, vaid selles, kuidas seda ellu viiakse, milline on reaalne tegevusplaan koos eelarve ja vastutajatega.

Rasvumine on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul ülemaailmne pandeemia. Täpselt samas kategoorias on ka praegu maailma raputav koroonakriis. Kuna regulaarne liikumine on üks ülekaalu ja rasvumise vastu võitlemise põhikomponentidest, siis on oluline positiivsed eeskujud. Kes soovib end oma kehas hästi tunda, peab arvestama, et igapäevasest liikumisest peab saama elu lahutamatu osa, normaalsus ja elustiil, mitte kampaania korras tehtav tegevus.

Seetõttu on regulaarselt sporti tegevad avaliku elu tegelased väga olulised mõjutajad. Ma tõepoolest pingutasin, aga ei suutnud president Kersti Kaljulaidi kõrvale leida kedagi temasarnast.

Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline

Kes läheb personaaltreeneri juurde, soovib saada tugevamaks. Kes aga läheb psühholoogi juurde, on peast soe. Vähemalt selline on tavaline väärarusaam.

Mina olen käinud kolme aasta jooksul neli korda nädalas psühhoteraapias. Et saada vaimult tugevamaks. Niisamuti olen käinud juba aastaid jõusaalis ja jooksmas. Vastavalt lihaste ja südame tugevdamise nimel. Kogu komplekt on oluline – nii füüsiline kui ka vaimne pool.

Tervise Arengu Instituudi andmete järgi lisandub aga igal aastal Eestis üle 20 000 psüühikahäire diagnoosi saanud inimese. Sotsiaalministeeriumi andmetel kaotati vaimse tervise häirete tõttu Eestis 2016. aastal enneaegse suremuse ja haigestumise tõttu enam kui 46 600 eluaastat. Kusjuures vaimse tervise kulud Eestis on ligikaudu 572 miljonit eurot.

Mina töötan peamiselt ülekaaluliste inimestega, kes soovivad kaalu langetada ning tunda end oma kehas enesekindlamalt ja tugevamalt. Käed ja jalad on kõigil töökorras, aga kaalutõus kerge tulema ja sellest lahti saamine raske just seetõttu, mis toimub nende inimeste peas. Olen ise olnud rasvunud ja ma ei näita kellelegi näpuga. Aga kaalulangus algab peast, mitte kätest ja jalgadest.

Seetõttu on mul väga hea meel tõdeda, et presidendi sotsiaaltöö preemia laureaat on MTÜ Peaasjad, kes tegeleb vaimse tervise häirete ennetamise ja vaimse tervise edendamisega juba üle kümne aasta.

"Vaimne tervis on sama oluline nagu füüsilinegi ja et peame panustama sellesse, et meil oleks võimalikult palju ka vaimselt tervena elatud aastaid," ütles president Kaljulaid preemiat üle andes.

President tunnustas teenetemärgiga sel aastal mitmeid vaimse tervise eest seisjaid. Mida rohkem rääkida vaimse tervise tasakaalust, seda tõenäolisem on asjaolu, et inimene otsib vajadusel abi, mis omakorda pakub nii rohkem eluaastaid kui ka kvaliteetsemat elu.

Ning taas, kui vaimse tervise tasakaalu peab oluliseks president, siis on sellel kõlapinda. Ja kui on kõlapinda, on kuuljaid. Ning kui on kuuljaid, on loodetavasti ka tegutsejaid.

Printsess ja president

Juuli alguses oli printsess Diana 60. sünniaastapäev, mille raames avati tema pronksskulptuur eesmärgiga "kajastada Diana soojust, elegantsi ja energiat". Nii teatas Kensingtoni palee pressiteenistus.

Samade sõnadega kirjeldaksin ma ka president Kersti Kaljulaidi. Printsess Diana ja president Kersti läksid mõlemad õide just pärast tiitli saamist, kasutades oma positsiooni laialt ühiskondlikul eesmärgil.

Kui Inglismaal lahvatas geikogukonnas aidsipuhang ja haigeid hakati vältima, tegi printsess Diana midagi tavatut, ta tervitas haiget kättpidi. See lihtne žest vabastas ühiskonda, muutis seda tolerantsemaks. Ning see, kuidas printsess Diana võitles Angolas maamiinide vastu või käis Londonis kodutuid külastamas, näitas tema soojust ja julgust.

Printsess Diana kasutas oma positsiooni, et teha head, et tõmmata tähelepanu olulistele asjadele. Sarnaselt printsessiga külastas president Kaljulaid mammograafiabussi, tuues tähelepanu varakult avastatud rinnavähi edukale ravitavusele.

"President saab olla nõudlik sõnastaja, et meie lastele ja lastelastele – ja nende lastele – olulised teemad oleksid pidevalt päevakorral. Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti. Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske. President peab toetama oma sõna jõu ja ameti väärikusega neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Presidendi töö on meenutada, et eetiline riik peab pakkuma tugevatele võimalusi ja olema nõrkadele toeks." Nii ütles Kaljulaid 10. oktoobril 2016 oma ametisse nimetamise tseremoonial.

Oma lubadust pidades, tehes sporti või rääkides vaimse tervise olulisusest, on president Kaljulaid jäänud siiraks. Aga ta on siiraks jäänud ka teistes olukordades. Sööb kalamehetunkedes röstsaia, tirib talgupäeval autorehvi järvest, võtab mesilaseülikonnas mett, loovutab verd – need on vaid mõned näited president Kaljulaidi heategudest keskkonna ja inimeste heaks. Kõige selle juures jääb ta aga siiraks.

Meediast on uue presidendikandidaadina läbi käinud mitmeid nimesid. Küll aga ma tõepoolest ei kujuta ühtegi neist ette eelnimetatud tegevusi tegemas, ilma et seda oleks piinlik vaadata ja jälgida. Jüri Ratas pani üles foto, palk õlal, millest ei saanud muud kui hea mänguasi naljapiltide tegijatele, kes asetasid Ratase kõikvõimalikesse humoorikatesse situatsioonidesse. Printsess Diana oli head tehes loomulik, sobitudes keskkonda. Nii ka president Kaljulaid.

Keeruline öelda, mis põhjusel ei soovi poliitikud tema jätkamist. Sisulisi vastuväiteid pole ma lugenud, küll vaid ühte halvustavat kommentaari välimuse pihta pärast spordivõistlust: "Kas tõesti ei saanud korrakski enne intervjuu andmist peeglisse vaadata ja ennast veidi kohendada?"

Ütlen ausalt, et selle kommentaari tegija pole ise ilmselt tükk aega kirega sporti teinud. Kui üldse. Ja minu valdkonnas, kus inimestel on soov saada lahti üleliigsest kehakaalust, on välimuse pihta tehtav negatiivne kommentaar eriti valus, seega sügavalt taunitav.

Veel enam, kui koolis liigitataks selline tegevus koolikiusamise alla, siis kuidas peaksime nimetama olukorda, kus üks poliitik teeb teise poliitiku või presidendi välimuse kohta negatiivseid kommentaare? Minu näites olnud välimuse kritiseerija polnud kahjuks ainus kiusaja tema parteist, neid on teisigi.

Aga mis edasi?

Umbes kuu aega tagasi nimetas ÜRO peasekretär president Kaljulaidi üleilmseks naiste ja laste õiguste eestkõnelejaks. Ta sobib sellesse rolli väga hästi, aga veel paremini sobib ta Eesti presidendi ametisse.

Ma siiani loodan, et Eesti poliitikud lõpetavad Sinilinnu otsimise ja saavad aru, et neil on suurepärane kandidaat juba olemas. Ning leiavad tänu sellele aega tegeleda põletavama teemaga, et koroonaviiruse kolmandas laines ei saaks lisaks majandusele taas pihta ka inimeste vaimne ja füüsiline tervis.

"Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks," kirjutas Maeterlinck. Seda arvestades on president Kaljulaid õnnelik. Ning kui poliitikud talle igati välja teenitud teist ametiaega ei anna, siis on ta õnnelik ka ÜRO, Maailma Terviseorganisatsiooni, NATO või mõne muu tähtsa organisatsiooni kõrgel positsioonil. Et saaks rattaga sõites, suusatades, joostes, rulluisutades inspireerida mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma inimesi. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: