Keskkonnaministeerium: vajaksime puidu väärindamiseks tselluloositehast

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mets Autor/allikas: Mirjam Mäekivi/ERR

Eesti vajaks puidu keemiliseks väärindamiseks oma tselluloositehast, sest praegu läheb väheväärtuslik puit lihtsalt ahju või saadame me selle Soome ja Rootsi tselluloositehastesse, ütles ERR-ile keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.

Reedel Euroopa Komisjonilt heakskiidu saanud Euroopa uus metsastrateegia seab muu hulgas eesmärgiks, et puitu peaks kasutama kõrgema lisandväärtusega sektorites ning täpsustada tuleks, milline puit oleks taastuvenergia tootmise puhul toetuskõlbulik.

Strateegias märgitakse, et energiatootmiseks tuleks kasutada puitu, mis ei sobi pikaajaliselt kasutatavate materjalide ja toodete jaoks, ning puitbiomassi, nagu saekaatrite kõrvalsaadused, jäätmed ja ringlusse võetud materjal.

Seedre sõnul ei kujuta paljud inimesed ette, kuivõrd suur hulk metsaraiega tekkivast materjalist on selline, mida saabki kasutada vaid energiaks põletamiseks või ladustamiseks.

"Põhiline probleem see, et ei juhtuks vigu: et ahju ei läheks materjal, mida saaks kasutada millekski muuks ja seda strateegia tahab täpsustada, et kontrollmehhanism oleks parem. Peamiselt läheb ahju materjal, mida ei saa muuks kasutada, eriti Eesti sest meil puudub tselluloositehas. Üsna selgelt ütleb strateegia, et sae- või vineerimaterjal ei tohi minna ahju," lausus Seedre.  

Seedre sõnul oleks hea, kui Eestis oleks puidu keemilise väärindamise võimekus.

"Aga selleks on meil vaja vastav tehas rajada, muidu peame eksportima sellist materjali. Ma pean silmas tselluloosivabrikut, mis toodaks paberi toormaterjali. Praegu me Eestis peame väärindamise all silmas puitmajade tootmist ja saematerjali tootmist, mööbli tootmist. Kui me räägime puidu keemilisest väärindamisest, siis seda võimekust meil täna ei ole. Selline võimekus on suur Soomes ja Rootsis ja me saadame neile materjali, mida me tehase olemasolul saaksime ise väärindada, oma inimeste ja oma majanduse rüpes," rääkis Seedre.

Ilma puiduta kliimaeesmärkideni ei jõua

Euroopas moodustab taastuvenergia tarbimisest praegu 60 protsenti puitbiomassist toodetud energia.

"See on domineeriv taastuvenergiaallikas, ja kui me tahame jõuda Euroopa kliimaeesmärkide ja taastuvenergiaeesmärkide poole, siis ilmselgelt tuleb taastuvenergiavõimekust suurendada. Päris keeruline on seda teha ilma puiduta," nentis Seedre.

Seedre sõnul paneb palju paika see, millise tooraine eest makstakse taastuvenergiatoetust. "Meil on loomulikult Eestis olemas tuul ja päike ja natuke hüdroenergiat. See, mida tasub toota, sõltub palju toetustest. Ma arvan, et peab valitsema tasakaal. Kui üks saab oluliselt rohkem toetust kui teine, kaldub tootmine sinnapoole. Ühiskond peab otsustama, milline peab olema tasakaal," lausus Seedre.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: