Euroopa Liit kavatseb metsade puutumatuna hoidmise eest hakata raha maksma

{{1626693780000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mets Autor/allikas: Mirjam Mäekivi/ERR

Eelmisel nädalal vastu võetud Euroopa Liidu metsastrateegia näeb muu hulgas ette, et metsaomanikud, kes hoiavad oma metsa puutumatuna, saavad Euroopa Liidult rahalist kompensatsiooni. Eesti metsa- ja puidutöösturid seda mõistlikuks ei pea.

Uues metsastrateegias esitatakse meetmed, et suurendada euroliidus metsade hulka, parandada nende kvaliteeti ning tugevdada metsade kaitset, taastamist ja vastupanuvõimet, teatas Euroopa Komisjon möödunud reedel.

Eestis on metsastrateegia koostamist huviga jälgitud, sest koos teiste põhjamaadega ollakse muust Euroopast metsade rikkuse poolest erinevas seisus ning puit on oluline osa ka energiatootmises.

Eesti jaoks tähendab uus dokument eelkõige kaht suuremat muutust: kaitse all olevatele metsadele ja nende kaitsmisele pööratakse rohkem tähelepanu ja puitu peaks kasutama rohkem kõrgema lisandväärtusega sektorites, ütles ERR-ile Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

"See puudutab nii suuremat puidu kasutamist näiteks ehituses, aga energiatootmises selles võtmes, et tehakse ettepanek täpsustada toetusskeeme, mida puidu puhul energiatootmises praegu kasutatakse. Teiselt poolt tehakse ettepanek panna paika alad või allikad, kus puitu energiatootmiseks kasutada ei saaks. Ennekõike puudutab see kaitsealuseid ja suure elurikkusega metsi ja ka ümarpuidu kasutamist energiatootmises," rääkis Kasemets.

Metsastrateegias märgitakse, et energiatootmiseks tuleks kasutada puitu, mis ei sobi pikaajaliselt kasutatavate materjalide ja toodete jaoks, ning puitbiomassi, nagu saekaatrite kõrvalsaadused, jäätmed ja ringlusse võetud materjal.

Euroopa Liidu kasutatavast taastuvenergiast toodetakse praegu koguni 60 protsenti puidust.

Metsatöösturid: metsade konserveerimine pole mõistlik

Strateegia pakub metsade säilitamiseks välja kompensatsioonimehhanismi, millega makstakse metsaomanikele ja -majandajatele selle eest, et nad hoiavad osa oma metsast puutumatuna. 

Kasemetsa sõnul maksaks metsaomanikele metsa puutumatuna hoidmise eest euroliit.

"Kompensatsioonimehhanismid töötatakse välja ühiste kriteeriumite alusel liikmesriikides. Selleks kasutatakse Euroopa Liidu eelarve raha ja raha jagamine käib ikkagi nii, et raha tuleb Euroopa Liidu eelarvest liikmesriiki ja siis liikmesriik neid vahendeid jagab. Tingimused pannakse paika Euroopa Komisjoniga," ütles Kasemets.

Metsa- ja puidutööstuse liit selles midagi head ei näe. Metsade tasustatud konserveerimine läheb vastuollu teiste strateegia eesmärkidega, ütles ERR-ile metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

"Ühest küljest tunnistatakse, et puit on oluline alternatiiv fossiilsetele materjalidele, teisalt soovitakse metsast saadavaid hüvesid justkui koomale tõmmata metsi konserveerides," märkis ta.

Välja meenutas, et mõned aastad tagasi tegi Cambridge`i ülikool Eesti kohta uuringu, mis näitas, et kui jätame metsad raiumata, siis alguses metsade süsiniku sidumine suureneb, kuid seda vaid  lühiajaliselt. 

"Aastaks 2075 muutuvad metsad süsiniku sidujatest süsiniku emiteerijateks, sest mets on elusorganism ja pidevas muutumises. Ühel hetkel puud surevad ja emiteerivad seotud süsiniku igal juhul. Kui kasutaksime neid puid õigel ajal, oleks meil võimalik neid kasutada ehituses või mööbli valmistamisel, lukustades juba seotud süsiniku pikaajalistesse toodetesse. Mädanenud ja haiged puud sobivadki paraku peamiselt pelletiks," lausus Välja.

Välja sõnul töötavad konserveeritud metsad kliimaeesmärkide vastu, lastes puudel mädaneda ja emiteerida atmosfääri kunagi seotud CO2, samas jääb metsa - ja puidutööstusel saamata oluline tooraine terase, betooni ja plastiku asendamiseks.

Ka keskkonnaministeeriumis ollakse seisukohal, et kliimamuutustega aitab võidelda metsade majandamine, mitte konserveerimine. "Küsimus on selles, kui palju me Eestis puitu kasutada tahame ja saame. Kompensatsioonimehhanismid võivad olla keerulised ja see (raha) võib olla nii väike, et see ei motiveeri kedagi sellist teed minema. Üldiselt on nii, et võimalikult hästi kliimamuutustega võidelda, on vajalik metsade majandamine," lausus keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.

Osa puidust läheb põletamisele nagunii

Strateegias esitatud eesmärk, et puitu peaks rohkem väärindama ning vähem ahju panema, on Välja sõnul igati mõistlik, kuid tema sõnul tuleb arvestada, et kogu puit väärindamiseks ei kõlba.

"Ükskõik kui kõrgelt me oma puiduressurssi ei väärinda, kõrvalsaadused ja jäätmed tekivad ikka ja selles osas on biomajandus väga õige tööstusharu, mis lubab maksimaalselt utiliseerida jäätmeid ja teha seda kooskõlas kliimaeesmärkidega. Oleks kahju, kui liiguksime tagasi 1990ndatesse, kus saepuru jäi lihtsalt mädanema," lausus ta.

Puitbiomassi kasutamise õiguse eest on võidelnud ka Eesti naabrid Rootsi ja Soome.

"Põhjamaade kliimas on biomajandusel väga oluline roll, sest tänapäeval eksisteerivad taastuvenergia lahendused ei kata meie energiavajadusi piisaval määral: meil pole piisavalt päikest ja sageli pole piisavalt "õiget" tuult, meil on külm ja pikem pimeaeg, mis kõik lõppkokkuvõttes mõjutab nii meie energiatootmist kui ka kasutamist," nentis Välja.   

Suur osa otsustusõigusest jääb liikmesriikidele

Metsastrateegia heakskiitmine ei tähenda, et Eesti metsanduses päevapealt midagi muutuma hakkaks, ütles Kasemets.

"See ei tähenda, et kohe toimuvad suured radikaalsed muutused metsanduses. Metsandus on valdkond, kus palju otsustusõigust jääb igal juhul liikmesriikidele ja liikmesriike suunatakse ennekõike metsade vastutustundlikumale majandamisele," lausus ta.

Näiteks ei anna strateegia suuniseid, et lageraied peaks keelustama.

Välja sõnul tasub kindlasti mainida, et lageraie või uuendusraie tegemise reeglid on riikides erinevad. "Eestis kehtivad reeglid ja piirangud on Euroopas ühed rangemad, kehtestades maksimaalse raielangi suuruse, seemnepuude mahu ja mitmed muud majandamisega seotud detailid, mille täitmist ka rangelt jälgitakse ja mis on võrreldes teiste liikmesriikidega vägagi erandlikud," märkis ta.

Riikidevahelisele erinevusele juhtis tähelepanu ka Kasemets.

"Mis on oluline aspekt: metsade olukord on hästi erinev liikmesriikides. Lähenemine metsale kui ressursile on väga erinev. Üks oluline ettepanek, mis komisjonil on, et pakutakse välja ühtlustada üle Euroopa andmete kogumine metsade kohta, et saada võrreldav ja selge pilt, mis on Euroopa metsade olukord nii tervise kui ressursi mõttes. Mingis mõttes see on eeltingimus, et üleeuroopalisi otsuseid metsanduses teha," lausus Kasemets, kelle sõnul mõjutaks ühtlustatud andmete kogumine metsade kohta märkimisväärselt ka Eesti metsandusega seotud õigusakte.

Metsatööstuse igapäevale valminud strateegia suurt mõju praegu ei avalda.

"Konkreetsem mõju on ikkagi õigusaktidel, mis selle strateegia alusel välja töötatakse ja komisjoni poolt liikmesriikidele arutamiseks esitatakse. Kindlasti puidu kasutamise kohta energeetikas – taastuvenergia kasutamisel on väga paljud tingimused Euroopa Liidu õigusaktides paika pandud," lausus ta.  

Oma mõju saab strateegial olema ka uuele Eesti metsanduse arengukavale.

"Kindlasti on mõistlik neid põhimõtteid järgida. Sellist kohustust, et peab üks-ühele neid Euroopa metsastrateegia põhimõtted Eesti metsandusstrateegiasse üle võtma, sellist kohustust ei ole. Pigem on see ühtset suunda näitav poliitikadokument, mida riigid arvestavad oma tegevustes ja strateegiates," lausus Kasemets.

Seedre sõnul on tegu küll strateegilise dokumendiga, kuid selles on välja toodud konkreetsed tegevused ning Eesti metsanduse arengukava peab nendega ikkagi arvestama.

"Arvestame sellega, loeme seda veel täpsemalt, praegu on olnud väga vähe aega sellega tutvuda. Võib öelda, et täna on Eesti metsandus üsnagi palju selle Euroopa metsastrateegia ideede ja eesmärkide pole liikunud. Otseselt ei muutu midagi kohustuslikuks. Need teemad tõstetakse nüüd üles ja kindlasti tekib riikide vahel tuliseid arutelusid. Meie loeme, seedime ja vaatame, kuidas need asjad metsanduse arengukavas kajastatud on," rääkis Seedre.

Välja aga märkis, et veidi paneb muretsema see, et dokumendist kumab ambitsioon hakata korraldama liikmesriikide metsade majandamist tsentraalselt.

"Ühelt poolt kaasneb Euroopa Liidu keskse juhtimisega suur bürokraatlik koormus ja ebaefektiivsus, teisalt ei saa keskselt juhtides võtta arvesse looduse eripalgelisust. Isegi Eestis ei saa oma metsasid majandada igal pool samade reeglite alusel, vaid tuleb alati arvestada puuliike ja kasvukoha tüüpe," lausus ta.

Kasemets märkis ka, et metsastrateegia eesmärk on tagada üle Euroopa metsade juurdekasv, mitte ainult kaitsmine. "Eesmärgiks on kümne aasta jooksul kolm miljardit lisapuud, seda tahetakse saavutada ühelt poolt sellega, et põllumajanduslike maade metsastamist ja üldse puude istutamist soodustatakse, ja teiseks sellega, et olemasolevat metsa proovitakse efektiivsemalt kasutada ja suunatakse ka ettevõtteid ja riike efektiivsemalt metsa kasutama," lausus Kasemets.

Uut metsastrateegiat hakkavad nüüd arutama liikmesriigid.

Uuendatud 17:03, lisatud keskkonnaministeeriumi kommentaarid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: