VKG näeb probleemi selles, et Eesti puiduressurssi eksporditakse praegu paberipuidu ja hakkepuiduna 80 protsendi ulatuses Põhjamaadesse ja põletatakse energiatootmiseks. Ettevõtte hinnangul ei ole see jätkusuutlik ja paberipuitu peaks väärindama Eestis.

Eriplaneeringu käigus selgitatakse välja kohad, kuhu oleks võimalik tehast rajada. Tootmiskompleks valmiks kõige varem 2026. aastal ja investeeringu suurus oleks 800 miljonit eurot.

VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on ettevõte teinud biotoodete kompleksi rajamiseks kaks aastat eeltööd. Senised uuringud on andnud positiivseid tulemusi.

Toormena hakkaks tehas tootma lahustuvat tselluloosi, tselluloosi, tallõli ja taastuvenergiat, bioväetisi ja kasvuparendajaid. Lõpptoodanguna plaanib ettevõte toota tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Kompleksi väljaarendamine annaks ka võimaluse toota ka biokütuseid ja erikeemia tootegruppe.

"Laiemalt vaadates on biotoodete tootmine sisuliselt alternatiivi otsimine fossiilsetele toorainetele," rääkis Asmann.

VKG juhatuse esimehe hinnangul ei saa Eesti endale lubada puidutööstuses toormeeksportija rollis olemist. Samuti ei ole seda mõistlik kasutada puhtalt energia tootmiseks. "See ei ole parim viis puidu väärindamiseks."

"Antud turg on globaalselt selgelt kasvav ja siin me tahame konkurentsi pakkuda. Eestis on palju puidualast teadmist, biotoodete kompleksi rajamine aitab neid kasutada praktikas. Rohelepe võib tuua kaasa Ida-Virumaal keerulise olukorra ja raskeid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi," sõnas Asmann. Senised ettevõtmised ei ole suutnud piirkonnas olla põlevkivitööstusele reaalseks alternatiiviks, biotoodete tootmisel võib Ida-Virumaa kohalik majandus saada uue hingamise.

"Puuvillatootmine pole viimase 20 aastaga sisuliselt muutunud, ta on sisuliselt saavutanud lae ja tegemist on väga veemahuka tootmise. Viimase 50 aastaga on äärmiselt kiiresti kasvanud sünteetilise kiu tootmine. Rohepöörde valguses otsitakse sellele toormele asendust tikutulega," rääkis Asmann. Viskooskiu turg moodustab sünteetiliste kiudude turust praegu ligikaudu 10 protsenti.

Juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni sõnul kasutatakse toorainena nii okas- kui lehtpuid. "Me teame, et on kavandamisel uus metsanduse arengukava ja saame aru, et sellel on oluline mõju meie projektile. Ütleme selgelt välja, et me ise ei ole ega ole olnud metsaomanikud. Jälgime selle käiku ja teame, et järgmisel aastal peaks see valmis saama. Siis saame vaadata ka selle mõju meie projektile," sõnas Eldermann.

Ida-Virumaa eeliseks on eksisteeriv infrastruktuur

Kompleksi soovitakse rajada just Lüganuse valda, kuna uus tehas peaks jääma VKG praeguse tootmisterritooriumi vahetusse lähedusse. Samuti saab maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat infrastruktuuri Ida-Virumaal, mis peaks vähendama ka mõjusid keskkonnale. Ühtlasi ei ole piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte.

Praeguse tootmisterritooriumi lähedal asuvad maad kuuluvad Asmanni sõnul riigile, kuid veel ei ole VKG nende osas asunud riigiga läbirääkimisi pidama.

Tehase töö on ka väga veemahukas, kuid selleks plaanib ettevõte kasutada Ojamaa kaevandusest välja pumbatavat vett. Alternatiiviks on ka merevee kasutamine, mis eeldab puhastamist ja magestamist.

Peale tootmisprotsessi vesi puhastatakse vastavalt keskkonnanõuetele ja suunatakse kolme-nelja kilomeetri kaugusele Soome lahte.

Asmanni sõnul on VKG planeerinud eriplaneeringu protsessiks kolm aastat. Positiivse vastuse korral on ettevõte valmis tegema investeerimisotsuse aastatel 2024 või 2025 ning tehasekompleksi ehitamisele peaks kuluma poolteist kuni kaks aastat.

VKG hinnangul moodustaks tootmiskompleksi eksporditulu aastas 285 miljonit eurot, mis tähendaks Eesti toodete ekspordiväärtuse kaheprotsendilist kasvu. Kompleksi rajamisel loodaks tuhat uut töökohta, neist 250 Ida-Virumaal.

Tehase tootmisvõimsus oleks 330 000 kuni 500 000 tonni aastas ja toormevajadus kaks kuni 2,3 miljonit kuupmeetrit aastas. See on kolmandiku võrra väiksem kui Tartusse plaanitud projekti puhul.

Eesti taastuvenergia tootmine kerkiks VKG teatel 730 gigavatt-tunni võrra aastas, millest pool suunataks vabale turule. Rohelist soojusenergiat hakatakse kasutama Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade kaugküttega varustamiseks.