"Toetame igati Eestist raiutava puidu kohapealset väärindamist, aga tegemist on Eesti mõttes hiigelsuure puidutarvitajaga. Ainult põhjalik mõjuhinnang saaks anda kindlust, et see mahub Eesti looduse taluvuspiiridesse. Paraku on mõjuhindamine selles osas puudulik," rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman. "Arendaja enda öeldu – et tehase toimimiseks peaks olema Eesti raiemaht 10 miljonit tihumeetrit – näitab paraku, et tehas põlistaks praeguse rekordtasemel raiemahu."

Kavandatava tehase puiduvajadus on 2,25 miljonit kuupmeetrit aastas. See tähendab praktiliselt viiendiku senisest Eesti raiemahust suunamist ühte tehasesse, leiavad aktivistid.

"Senises mahus raie on toonud kaasa Eesti metsaelustiku vaesumise, lageraiemaastikud, kodumetsade hävimise ning jätkusuutmatu puidutööstuse," teatas fond.

"Samal tasemel üleraiega jätkates rikutaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja säästva arengu seaduse nõudeid, aga laiemalt ka Eesti Vabariigi põhiseadust, mille kohaselt tuleb loodusvarasid kasutada säästlikult," ütles Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari, kes on kohtuvaidluses ELF-i esindaja.

"Samas on tehase puiduvaru hankimise keskkonnamõju eriplaneeringu protsessis täielikult hindamata," lisas Vaarmari.  

Fond juhib oma kaebuses tähelepanu ka sellele, et nii suure osa puiduressursi kasutamine tselluloosi tootmiseks ei võimalda Eestil täita seatud kliimaeesmärke, kuivõrd tselluloosist valmistatakse valdavalt lühikese elueaga paber- ja papptooteid.

Metsandussektori heite vähendamiseks ja EL-i kliimanõuete täitmiseks on raiemahu vähendamine aktivistide sõnul hädavajalik. "Sellise toormevajadusega tehase rajamine paneb sisuliselt lukku võimaluse Eestil raiemahtu lähematel aastakümnetel vähendada, mis võib seoses kliimapoliitikaga riigile kaasa tuua oluliselt suuremaid kulusid kui tulusid," rääkis ELF-i juhatuse liige Silvia Lotman.

Eestimaa Looduse Fondi hinnangul on tehasel väga suur mõju ka Läänemerele, kuhu on plaanis suunata käitise heitveed. Lüganuse vallavalitsuse arengu- ja planeerimisteenistuse juhi Anu Horni kinnitusel eelnesid tehase eriplaneeringu kehtestamisele põhjalikud uuringud.

"Mõju Läänemerele on põhjalikult käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Sinna on lisatud ka kõik uuringud, mis on väga põhjalikult koostatud. Midagi ei ole tehtud ülepeakaela," ütles Horn.

VKG: kahju kui takistavad organisatsioonid, mis piirkonnaga kokkupuudet ei oma

VKG kommunikatsioonijuht Irina Bojenko ütles, et Lüganuse biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu protsessis on järgitud kõiki Eesti seadusi ja nõudeid, kaasatud huvigrupid ning teostatud kõik relevantsed uuringud ja mõjude hindamised.

"Kogu protsess kestis peaaegu neli aastat ja selle aja jooksul oli kõigil soovijatel korduvalt võimalus anda tagasisidet ning osaleda avalikel aruteludel," ütles Bojenko.

"On äärmiselt kahetsusväärne, et projekte, mis toetavad kliimakindla majanduse arengut Eestis, takistatakse ning nende sobivust peab kohtus tõestama, raisates sellele väärtuslikku aega ja ressursse. Kahju on sellest kui kohalikule piirkonnale sobilike ja oluliste projektide elluviimist hakkavad takistama organisatsioonid, mis kohaliku piirkonnaga kokkupuudet ei oma," märkis VKG kommunikatsioonijuht.  "Hetkel on raske midagi juurde lisada kuna ootame võimalust kaebuse sisuga täpsemalt tutvumiseks."

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja VKG Fiber allkirjastasid juuni alguses 10 aasta pikkuse puidu ostu-müügilepingu, mis on üks eeldus vähemväärtusliku puidu biokeemilise väärindamise tootmiskompleksi sünnile Ida-Virumaal. VKG plaanitav tootmine hakkab aastas tarbima 700 000 kuupmeetrit riigimetsast varutud paberipuitu. Pikaajaline leping RMK-ga tagab VKG-le umbes kolmandiku vajalikust toormest, teatas RMK.

1,3 miljardit eurot maksma mineva biotoodete tehase plaanib VKG avada 2029. aastal.