Ajalehe väitel eksitavad keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas avalikkust. "Raieid ei tehta kaitsealade Natura elupaikades riigimaal – ei sihtkaitse- ega piiranguvööndis," deklareeris Lamp 11. juunil ehk kaks päeva pärast seda, kui sai avalikuks, et Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses aastaid kestnud Natura 2000 alade paljaks raiumisega.

Mõni päev hiljem saatis SA Keskkonnateabe Ühendus ministeeriumile ja riigikogule analüüsi looduskaitsealadel raiumise ulatusest: Lambi avaldusega samal päeval lubas riik looduskaitsealadelt ühe aasta jooksul raiuda 636 229 tihumeetrit puitu 8289 hektarilt ehk üle 20 000 veokikoorma jagu. Sealhulgas rahvusvahelise kaitse all olevatelt Natura 2000 aladelt 512 488 tihumeetrit 6562 hektarilt.

Erinevalt Lambi väitest lubas riik Natura metsaelupaikadest riigimetsas varuda ligi 255 hektarilt 18 015 tihumeetrit, erametsast ligi 1075 hektarilt 76 448 tihumeetrit puitu, kirjutab leht.

Keskkonnateabe Ühendus võrdles hetkel kehtinud 12-kuulisi metsateatisi ehk raielubasid kaitsealade kaardikihtidega. Euroopa Komisjon algatas aga rikkumismenetluse varasemate raiete tõttu. Aastail 2001–2019 on Eestis hävinud 15 000 hektari jagu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat metsa.

Keskkonnaministeerium tunnistas hiljem, et nii rikkumismenetluse põhjustanud kui ka värske analüüs on tõesed. Sisuliselt närivad harvesterid kaitsealust metsa seest tühjaks nagu herilane õuna, ministeerium esitleb aga "õunakoort" ehk kaitsealuse metsamaa suurt pindala, märgib Postimees.

"Keskkonnaministeeriumi tegevus läheb otseselt vastuollu euroliidu abinõudega kaitsealuste metsade hävitamise piiramiseks, ennekõike EL-i loodusdirektiivi nõuete ja mõttega," kommenteeris Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

"Lisaks kiitis Euroopa Parlament 9. juunil heaks resolutsiooni "EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030". Selles seisab, et äärmiselt oluline on allesjäänud Euroopa ürg- ja põlismetsad võtta kiiremas korras kaitse alla ning kehtestada raietöödele ajutine moratoorium, et vältida nende metsade hävitamist enne kaitse alla võtmist."

Kuresoo sõnul on Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse raames saadetud ametlik kiri pakkumine kõrvaldada puudused kohtuväliselt, mitte kutse aruteluks õigusruumi üle, nagu keskkonnaministeerium tõlgendab. Nimelt väidab Lamp, et Euroopa Komisjon annab mõista, et peaks täiendama mõjude hindamist metsade majandamise lubamisel Natura aladel.

"Sarnase arutelu pidamise tee valinud Poola sai Euroopa Kohtus hävitava kaotuse, mis nõudis 100 000 euro maksmist iga päeva eest, mil loodusdiirektiiviga vastuoksuslikud raied jätkuvad," viitas Kuresoo. "On üllatav, et kitsal ringil keskkonnaministeeriumi ametnikel on voli sedalaadi riske võtta, mille realiseerumise korral kannab kahjusid terve Eesti," märkis Kuresoo, viidates sellele, et võimalik trahv makstaks riigikassast, mitte Lambi ja tema kaasosaliste taskust.

"Rikkumismenetlus on palju karmim, kui keskkonnaministeerium avalikkusele tunnistab. Seal on väga põhjalik käsitlus sellest, kuidas Eesti ei hinda üldse kaitsealade raiete mõju metsaelupaikade terviklikkusele. Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et meil on Natura elupaikade kaitsega kõik korras, ei veena Euroopa Komisjoni," lisas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Ossinovski pidi menetlusdokumentidele ligipääsuks poolteist kuud sõdima – keskkonnaministeerium üritas neid salastada isegi riigisaladuse loaga rahvasaadikute eest. "Eestit süüdistatakse EL-i loodusdirektiivi pidevas rikkumises, ennekõike Natura aladel piiranguvööndis asuvate erametsade maharaiumise tõttu, keskkonnaministeerium on vastuolu direktiiviga aastaid eitanud," nentis Kuresoo.

Ossinovski lisas, et Lamp edastas sisuliselt sama seisukoha ka Euroopa Komisjonile. "Ministeerium ei tunnista ühtegi puudujääki. Euroopa Komisjoni esitatud etteheidetega on aga tõtt-öelda väga raske mitte nõustuda," märkis Ossinovski pärast menetlusdokumentidega tutvumist.

Keskkonnaministeerium taotles Euroopa Komisjoni märgukirjale vastamiseks ligi poolteist kuud ajapikendust. Sama taktika oli Poola keskkonnaministeeriumil. Poola alustas Euroopa ühe viimase, Białowieża ürgmetsa rüüstamist üraskitõrje sildi all aastal 2016 ja lõpetas selle alles alles tänavu märtsis, kui Euroopa Kohtu trahvist – 100 000 eurot päevas – enam pääsu polnud.