X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti soovib koos naabritega ka edaspidi biomassist energiat toota

Foto: Mirjam Mäekivi/ERR

Euroopa Komisjoni kliimapakett näeb ette, et riigid väärindaksid puitu ja hoiduksid selle põletamisest elektrijaamades. Kuigi komisjon otseselt biomassi kasutamist elektritootmisel ei keela, soovivad puidurikkad riigid Soome, Rootsi ja Eesti, et biomassi saaks energia tootmisel senisel alustel edasi kasutada.

Euroopas võrdsustati 1990. aastatel taastuvenerga tootmise mõttes puidu põletamine tuule- ja päikeseenergiaga. Kolmapäeval avaldatud kliimapaketi järgi soovib Euroopa Komisjon keelata kõrge elurikkusega metsadest pärineva biomassiga energia tootmise. Lisaks tuleb puitu väärindadada võimalikult kõrgel tasemel, bioenergia on siin viimasel kohal. 

Metsarikkad riigid, nagu Soome ja Rootsi ja Baltimaad, sooviksid, et metsamaterjali kasutamisele energia tootmiseks rangemaid piiranguid ei kehtestataks.    

"Erihuvi on meil bioenergia ja metsadega seonduv, kuna me oleme metsarikas koos teiste Põhjala riikidega. Me oleme veendunud, et me metsamajandamine on säästlik, ja kui see on nõnda tehtud, siis seal on ka roll bioenergial," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Majandusminister Taavi Aasa sõnul kliimapakett Eesti jaoks midagi ei keela, sest väärtuslikku puitu elektrijaamades ei põletata.

"Ei ole lubatud kasutada kändusid ja juurikaid. Selliste nüansside üle hakkab läbirääkimine pihta, et ka neid saaks biomassina kasutada. Aga põhimõtteliselt on paketis öeldud, et tuleb lähtuda puidu väärtusahelast ehk põletada siiski ainult seda puitu, mis mujale ei sobi," lausus Aas.  

Nimelt seisavad metsarikkad riigid läbirääkimistel selle eest, et biomass peab jääma taastuvenergia direktiivi järgi energia tootmise allikaks.

"See tähendab, et riigid, kus metsa ei ole, ei kirjutaks seda biomassi sealt taastuvast energiast välja," lisas Aas.

Puidutöösturite hinnangul pole Eestis keemilist puidu väärindamist, nagu näiteks tselluloositehast. Seetõttu jääbki metsast üle palju materjali, millega pole peale põletamise midagi peale hakata.

"40 protsenti, mis me lõikame, on palk, 25 protsenti on paberipuu ja 35 protsenti on küttepuu. Kui me võtame võrdluseks Soome numbrid, siis seal on umbes 40 protsenti palk, umbes 50 protsenti paberipuu ja kõigest 10 protsenti küttepuu. Seni kuni meil seda olukorda ei ole, on meil mõistlik toorainet kasutada kohalikuks soojatoomiseks , energiatootmiseks, elektritoomiseks," lausus  metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Looduskaitsjate hinnangul on aga Euroopa Komisjoni ettepanekud biomassi osas nõrgad ja üldsõnalised.

"Paljude teadlaste ja kodanike palve oli komisjonile, et taastuvenergia direktiivis arvestatakse taastuvate kütuse hulgast välja metsast päris puit ja komisjon seda palvet kuulda ei võtnud. See on kindlasti suur löök Euroopa metsadele ja kindlasti jätkuv suur puidu põletamine üle Euroopa ei tule kasuks ka kliimamuutuste leevendamisele," ütles Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: