Joller: perearstid ootavad valitsuselt selgeid piiranguid mittevaktsineeritutele

{{1626865500000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Perearstid ootavad valitsuselt võimalikult kiiret ja selget otsust selle kohta, millised piirangud hakkavad sügisel kehtima neile inimestele, kes ei ole koroonaviiruse vastu vaktsineeritud, ütles perearst Karmen Joller.

"Me võime kõike teha, aga inimesed ei tule vaktsineerima, kui nad ei tea, et näiteks 1. oktoobrist nad ei saa teha neid või teisi tegevusi, kui nad ei ole vaktsineeritud," ütles Joller kolmapäeval terviseameti pressikonverentsil. "Siit meie palve valitsusele – anda inimestele teada, millised on alates 1. oktoobrist vaktsineeritud inimeste vabadused." Jolleri sõnul oleks valitsus pidanud sellise otsuse tegema "juba üleeile".

"Loomulikult ei tohi riivata inimeste põhiõigusi, nagu näiteks õigust arstiabile, aga sellised toredad üritused, nagu kinod, teatrid ja lastelaagrid peaks olema lubatud ainult vaktsineeritutele," selgitas perearst.

Joller tunnistas, et ta ei ole rahul sellega, kui vähe teavad inimesed võimalikest piirangutest. "Inimene peab väga täpselt teadma [mis teda ootab] - see peab olema lihtne ja selge," märkis ta.

Joller selgitas, et teavitus peab olema selline, et inimene ei läheks mitte sanktsioonihirmu tõttu vaktsineerima, vaid seetõttu, et mõistab, millise kaitse vaktsiin annab. "See annab turvatunde, et julgen oma lapse kooli saata, kiirabi kutsuda, arsti juurde minna – ilma, et ise või mu lähedased nakatuksid – teades, et need inimesed, kellega mu lähedased või ma ise kokku puutun, on vaktsineeritud," rääkis ta. Joller rõhutas, et kindlasti peaksid olema kohustuslikus korras vaktsineeritud haavatavate inimestega tegelevad töötajad nagu hooldajad või ka kiirabipersonal.

Sellega seoses kutsus ta kõiki, kes veel ei ole vaktsineeritud, seda kiiresti tegema, kuna kahe vaktsiinidoosi vahe on umbes kuus nädalat ning maksimaalse immuunsuse saavutab vaktsineeritu alles üks-kaks nädalat pärast teist süsti.

Perearstide seitse ettepanekut

Kolmapäeval edastasid Eesti Perearstide Selts, Eesti Pereõdede Ühing ja Eesti Noored Perearstid ühispöördumise, milles tegid seitse ettepanekut, kuidas koroonapandeemiat pidurdada. ERR avaldab selle muutmata kujul:

"Perearstide seitse ettepanekut

Ühiskondlik kokkulepe

Me võidame tervise- ja majanduskriisi ainult siis, kui see on meie ühine eesmärk. Et vältida viiruse levikut ja selle mõju meie kõigi elukorraldusele, tuleb igaühel meist võtta vastutus ja end suvel vaktsineerida. Just praegu on viimane aeg vaktsineerida, et sügise alguseks kaitse tekkida jõuaks.

Ühiskondliku kokkuleppe peab aitama kujundada vabariigi valitsus. Piirangud peaksid puudutama vaid neid, kes on otsustanud mitte vaktsineerida: nende valik seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Vabadus on valik

Vaktsineerides kaitseme ennast ja teisi. Iga otsus loeb ja mõjutab viiruse levikut. Kasutame siis ometi oma valikuvõimalust targalt: valime avatud ühiskonna! Vaktsineeritud inimestel peab olema ka rohkem võimalusi ja vabadust, sest nad ei ohusta teisi.

Vaktsineerimine on reegel

On elualasid, kus vaktsineerimine peab olema kohustuslik. Need on kõik töötajad, kes puutuvad kokku haavatavate inimrühmadega, ja kõik, kelle töö on riigi toimimise seisukohalt ülioluline.

Vaktsineeritakse kõiki, kes soovivad, sealhulgas lapsi

Vaktsiin peab jõudma kõigini, kes seda soovivad. Kindlasti tuleb vaktsineerida ka lapsed ja noored ning nende vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. Kuigi nad põevad COVID-19-haigust üldjuhul kergesti, on ka laste hulgas neid, kellel võib haigus kulgeda raskelt: krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega, närvisüsteemihaigustega ja rasvumisega lapsed. Lastel võib COVID-19 põdemisega seoses tekkida haruldane üliraske multisüsteemne põletikuseisund, mida on esinenud ka Eesti lastel. Lapsed võivad haigust edasi kanda teistele lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas riskirühmadesse kuuluvatele inimestele.

Vaktsineerimine peab olema lihtne ja kättesaadav kõikidele Eesti inimestele sõltumata elukohast

Vaktsineerimise korraldamisel tuleb olla loominguline ja kasutada kõiki võimalusi. Vaktsineerimispunktid peavad olema kohtades, kuhu inimestel on mugav minna. Vaktsineerimisele peab saama registreeruda kaubanduskeskustes, apteekides, telefoni teel, internetis. Tunnustada tuleb ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest, kutsudes vaktsineerijad töökohale. Kasutada tuleb ka ettevõtjate praktilist abi – alates soodustuste tegemisest vaktsineeritutele kuni abini Eesti inimeste vaktsineerimisel. Pakkumisi on ju tehtud igasuguseid – miks võtab ettevõtjate heade mõtete realiseerimine nii kaua aega?

Vaktsineerimise logistika peab olema mõistlik

Inimeste vaktsineerima kutsumisel tuleb rakendada kõiki võimalusi, mitte jääda lootma ainult meedikutele. Senine praktiline kogemus näitab, et inimesi aitab vaktsineerima tuua e-kirjade, SMS-ide, kõneroboti kõnede kasutamine, aga suurepäraselt saaksid sellega hakkama ka erinevate kõnekeskuste mittemeedikutest töötajad. Vaktsineeritust aitaks parandada võimalus teha esimene ja teine vaktsiinidoos eri paikades.

Ühtne, lihtne ja selge kommunikatsioon

Valitsus peab oma otsuseid väljendama selge ja lihtsa suhtlusega, kasutades vähem sõnu ja pakkudes rohkem sisu. Pehme veenmise aeg on möödas. Oleme juba astunud üle järjekordse kriisi läve. Valitsuse liikmete sõnad peavad olema konkreetsed ning otsused nende taga kiired, jõulised, arusaadavad ja tõenduspõhised.

Selleks et Eesti riik, Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed suudaksid kanda kolmanda laine koormat, peab valitsus selgeid otsuseid tegema juba täna – et inimesed jõuaksid veel enne sügist vaktsineerima minna ja et meedikud oleksid valmis neid ka vastu võtma."

Nakatumisnäitaja võib septembris tõusta üle 200

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp rääkis samal pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik Eestis on taas kiirenemas ning eelmisel nädalal kasvas nakatumiste arv üle-eelmise nädalaga võrreldes veerandi võrra. Praegu on nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul 57,3 ning nakatumiskordaja R=1,2.

"Praegust nakatumise kiirenemist vaadates on ootuspärane, et augusti lõpus ületab nakatumisnäitaja 100 ning septembris juba 200 piiri," rääkis Sepp.

Tema sõnul on enim nakatumisi 20–40-aastaste seas, kellel on suurim hulk sotsiaalseid kontakte. Enim nakatutakse pere ringis, tuuakse haigus piiri tagant, peamiselt Venemaalt või saadakse rahvaüritustelt.

Vaktsineerimise positiivse mõju näitena tõi Sepp lastelaagri kolde, kust haigus siiski väga laialt ei levinud, sest lapsevanemad, kelle lapsed suvelaagris nakatusid, ise ei haigestunud, kuna olid vaktsineeritud.

Seer: 70 protsenti saab vaktsineeritud pigem aasta lõpuks

Koroona vastu on kolmapäeva hommiku seisuga ühe doosiga vaktsineeritud üle 605 800 inimese ehk 54,8 protsenti täiskasvanud elanikest. Vaktsineerimine on lõpetatud 528 200 inimesel, rääkis vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer "Aktuaalsele kaamerale".

Tema sõnul saab 70 protsenti elanikest vaktsineeritud aasta lõpukuudel, mitte enam sügiseks.

"Arvutus vist oli kas novembriks või detsembriks, kui jätkub tänane tempo. Kui tempo kasvab, siis varem," märkis ta.

Kuigi Seeri sõnul on vaktsineerimise tempo sel nädalal tõusnud, pole teise doosini jõudnud sugugi kõik.

"Praegu minu meelest viimane number, mis mul tänahommikuse seisuga on, on umbes tuhatkond inimest, kes mingil põhjusel ei ole läinud kokkulepitud ajal kohale," ütles Seer.

Toimetaja: Mait Ots, Tiina Jaakson, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: