Viimati tehti uuring kümme aastat tagasi, 2011. aastal, mil oli koduta 1225 inimest, kellest oli tänavakodutuid pea 12 protsenti ehk 146 inimest.

Nüüd on aga olukord läinud paremaks: 2020. aastal oli Tallinnas 827 koduta inimest, kellest pea kümme protsenti ehk 82 inimest olid tänavakodutud. Seega on koduta inimeste arv vähenenud 32,5 protsenti, sh tänavakodutute arv on vähenenud 43,8 protsenti.

Kodutu on sotsiaaltöö assotsiatsiooni definitsiooni järgi inimene, kellel puudub isiklik või üüritud eluase, alalised majutusvõimalused või kes on suunatud ajutisse elupaika või ööbib väljas. Tänavakodutu on inimene, kes ööbib elamiseks mitte ettenähtud kohas või välitingimustes.

Kodutute keskmine vanus on kasvanud

"Koduta laste arv vähenes 44,8 protsenti, kuid tänavakodutute osakaal üldisest kodutute üldarvust oluliselt muutunud ei ole," ütles ERR-ile Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.

Ta tõi välja, et täiskasvanud kodutute keskmine vanus on kasvanud: 2011. aastal oli see 46 eluaastat, kuid viimase uuringu järgi on see 51,1 aastat.

"Vanuse kasvu põhjuseks võib lugeda seda, et osa kodutuid on raskem või lausa võimatu resotsialiseerida ja iseseisvasse ellu suunata," selgitas direktor.

Kõige vanem kodutu oli 2011. aastal 92-aastane, kuid 2020. aastal oli vanim 86-aastane. Kodutute hulgas oli lastega peresid 68 ja vanematega koos elavaid lapsi 101. Eelmises uuringus oli lastega peresid aga 124 ja lapsi 183.

Laste keskmine vanus oli 8,7 aastat, 2011. aastal 7,9. Seega on kasvanud ka koduta laste keskmine vanus.

Koduta naiste osakaal on veidi vähenenud

"Koduta inimestest oli eestikeelseid 37,5 protsenti ja venekeelseid 62,5 protsenti. Võrreldes 2011. aastaga on siiski eestikeelsete kodutute osakaal suurenenud. Kuigi Tallinna elanike hulgas on eestlased ülekaalus, satuvad abivajajateks pigem venekeelsed elanikud," ütles Põldemaa.

Täiskasvanud koduta inimestest olid 2011. aastal 323 naised ja 603 mehed. Seega olid neist veidi üle kolmandiku naised ja pea kaks kolmandikku mehed.

2020. aastal oli kodutute seas aga 180 naist (28,3 protsenti) ja 457 meest (71,7 protsenti). Seega on naiste osakaal kodutute hulgas veidi vähenenud.

Viiendik kodututest on tänavale elama sattunud perekonna lagunemise tõttu. Selleks võib olla kooselu lõppemine, lahutus või riid elukaaslasega ja perevägivald. Lisaks võib põhjuseks olla see, et inimese pereliige läks hooldekodusse kui ka see, et ta elukaaslane või vanem suri.

15 protsenti kodututest tõi koduta jäämise põhjuseks töö või sissetuleku puudumise ning sarnases suurusjärgus toodi põhjuseks ka üürivõlgasid. Samas pea 90 protsenti kodututest omas mingisugust sissetulekut, milleks võis olla näiteks palk, töövõimetoetus või pension.

Olukord on paranenud, kuid kõik inimesed ei soovi abi vastu võtta

Üldkokkuvõttes on pilt Põldemaa sõnul paranenud. "Sotsiaalteenuseid on piisavalt neile, kes seda soovivad. Aga kahjuks on ju alati neid, kes ei suuda ja ei tahagi normidele alluda," selgita ta.

Näiteks kasutavad kodutud Tallinnas kokku 750 voodikohta 15 majutusasutuses. Võrreldes viimase uuringu tegemise ajaga on voodikohtade kasutamise arv suurenenud 122 võrra. Kodutud saavad ööbida näiteks öömajades või resotsialiseerimise sotsiaalmajutusüksustes.

Olukorra parandamiseks on Põldemaa sõnul viimaste aastate jooksul eri teenuseid parendatud, näiteks tõi ta välja, et arendatud ja laiendatud on alkohoolikute ja narkomaanide üksust.

"Veel tuleks arendada kodutute päevakeskuse tegevust, parandada teenusel olijate elamistingimusi ja tõhustada resotsialiseerimisteenust, et suunata õigel ajal inimesi teenuselt iseseisvasse ellu," selgitas Põldemaa.

Ühe näitena ongi uuringus välja toodud, et edaspidi tuleks korrigeerida kodutute päevakeskuse ja öömajade lahtiolekuaegu.

"Kodutute päevakeskus tuleks hoida avatuna ka puhkepäevadel ja selle tööaega pikendada kuni kella 19.00-ni; kaotada tuleks ka päevakeskuse lõunane sulgemisaeg," seisab uuringu kokkuvõttes. Praegu on päevakeskuse uksed lahti kella 17.00-ni.